Milliseid saladusi varjab tormi eest varju otsiv tüdruk?

Casey elab üksikus majas keset metsa. Peagi on saabumas torm, millega kaasnev paduvihm ja tuul räsivad maja korralikult. Kui Casey jaoks on tükk maad rohkem murettekitav üks tüdruk, kes tormi ajal tema koduakna taga luurab. 

Pahaaimamatult kutsub Casey tüdruku tormi eest oma majja varjule. Siis aga avastab ta tüdruku kohta midagi jahmatavat. Tüdrukul on aga siht silme ees - seada õiglus jalule - ja selle jaoks on ta valmis tegema kõike, mida vaja. Casey leiab seetõttu end peagi ohtlikust olukorrast.

See lugu on kirjutatud Casey ja Ella silme läbi. Juba raamatu esimestest peatükkidest on selge, et Casey jaoks on metsas majakeses elamine üsnagi sunnitud valik. Ka Ella elu ei ole kerge - tüdruk ei tea, kes on ta isa ning tema ema ei hooli temast. See tekitab Ellale probleeme ning teda kiusatakse koolis. Lugedes mõtlesin kogu aeg aga ühele asjale - kuidas tüdruk paksust metsast Casey maja üles leidis? 

Freida McFaddeni raamatutele omaselt oli ka "Sissetungijas" rohkelt süžeepöördeid ning eriti palju oli neist raamatu lõpus. Minu arvates oli see üks paremaid raamatuid Freidalt, soovitan lugeda.

Teised Freida McFadden'i raamatud minu blogis:

"Kallim"

"Kokkupõrge"

"Õpetaja"

"Ükshaaval"

Koduabilise sari:

"Koduabiline"

"Koduabilise saladus"

"Koduabiline jälgib sind"

Meditsiini tumedam külg

Maggie McGabe on andekas ja tuntud kirurg. Ta on oma töösse alati suure kire ja pühendumusega suhtunud. Tragöödia laastas naist emotsionaalselt ning ta kaotas arstilitsentsi. See aga ei muuda Maggiet - arsti elukutsesse suhtub ta endise kire ja pühendumusega. Ootamatult pöördub Maggie poole endine kolleeg, edukas plastikakirurg, kliinkute omanik, kelle kliendid nõuavad alati parimat võimalikku tulemust ning täielikku diskreetsust. Ta pakub Maggiele tööotsa. 

See tööots lennutab Maggie Venemaale, mehe juurde, kelle elustiil on luksuslik. Mees vajab operatsiooni ning Maggie on üke väheseid kirurge maailmas, kes teda aidata saab. Olles meeleheitel võtab Maggie töö vastu ja opereerib meest. Peale operatsiooni kaob mees aga jäljetult ning Maggie taipab, et on suures hädaohus.

Mind paelus selle raamatu juures esimese asjana sisututvustus. Põnevikke, mille tegevus keerleks ümber meditsiini olen ma lugenud üsna vähe. Seega oli huvitav lugeda operatsioonide detailseid kirjeldusi, mis aitasid ette kujutada, mida Maggie operatsiooni vältel teeb ning mida mõtleb.  Raamatus oli ka üksjagu viiteid tulevikule, eredaim neist Maggie õe Sharoni poolt loodud äpp, mille abil Maggie sai suhelda oma abikaasa Marciga. 

Raamatu tegelastest meeldis mulle enim Porkchop, Marci isa. Ta oli rahulik ja enesekindel mees, kes Maggiet väga hoidis.

"Lahkunud hüvasti jätmata" oli algul minu maitse jaoks pisut aeglase tempoga, kuid mida rohkem lugesin, seda põnevamaks raamat läks ning seda oli küllaltki raske käest panna. 

Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest.

Kuulsate sarimõrvarite jäljendaja

Inglismaad šokeerib rida mõrvu, üks hullem kui teine. Uurijad Cara Elliott ja Noah Deakin püüavad mõrvarit tabada. Mida rohkem mõrvu aset leiab, seda enam tõstab uurijates peab arusaam, et mõrvar jäljendab kuulsaid mõrvareid minevikust.

Samal ajal tabab üht naist, Jessi tragöödia. Tema kodus puhkeb tulekahju ning tema abikaasa hukkub. Millegipärast peab politsei Jessi tulekahju süütajaks ning teda süüdistatakse abikaasa mõrvas ning tütre vigastamises. Naise ainsaks pääsemislootuseks on töölt kõrvaldatud politseinik Nate Griffin, kellega koos avastab Jess jahmatava seose enda juhtumi ja jäljendajast sarimõrvari tegude vahel.

Griffini jaoks on süüdlase tabamine olulise tähtsusega, sest tema ja ta abikaasa Mia langesid samuti Jäljendaja ohvriks ning Mia kaotas tema käe läbi oma elu. Ka Cara ja Noah'i kolleeg langeb Jäljendaja ohvriks. Mida rohkem ma lugesin, seda enam tekkis mul tunne, et Jäljendaja on ehk keegi politseinike endi seast.

Selle raamatu sisututvustus kõlas minu jaoks esmalt põnevalt, kuid millegipärast võttis selle raamatuga "ühele lainele" saamine aega. Aga mingist hetkest oli seda raamatut peaaegu võimatu käest panna. Viimaste lehekülgedeni ei olnud selge, kes Jäljendajana tegutseb ning raamatu lõpp oli selles osas vägagi üllatav. Soovitan lugeda ning loodan, et selle autori raamatuid tõlgitakse veel eesti keelde.

Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!

Salapärased mõrvad väikelinnas

Cinnamon Fallsist lahkudes oli Nia kindel, et niipea ta oma jalga kodulinna ei tõsta. Kui aga tema suhe ootamatu (ja küllaltki alandava) lõpu saab, ei oska ta teha muud, kui tulla tagasi Cinnamon Fallsi.

Ta naaseb ajal, mil linnake valmistub iga-aastaseks sügispeoks. Ühel ööl aga leitakse linnaelanike poolt armastatud söögikoha omanik surnuna. Linnaelanikud on mõistagi mures, sest midagi sellist ei ole nende kodulinnas varem juhtunud. Peagi leiab aset järgmine mõrv. Politsei, eesotsas Nia noorpõlve kallima Jessega töötab täistuuridel, et tapja tabada. Kuid ka Nia otsustab asja omal käel uurima hakata.

Mulle meeldivad raamatud, mille tegevus toimub väikestes "kõik tunnevad kõiki"-tüüpi linnades. Selle raamatuga tuli see eriti hästi esile viisis, kuidas Jesse ja tema paarimees uurides tegutsesid. Jesse, kes kohalikuna kõiki tundis, viis näiteks ülekuulamisi läbi hoopis teisiti kui seda tegi tema paarimees Chambers, kes oli Cinnamon Fallsi alles hiljuti saabunud. Raamatu lõpus tuli väikelinlikkus eriti hästi ilmsiks, sest tuli välja, et nii mõnigi tegelane oli oma staatust ja ametikohta omakasu ja ühe minevikus aset leidnud juhtumi varjamiseks kasutanud.

Nia ja Jesse vahel taastärganud tunded andsid kogu loole sooja noodi. Plaanin lugeda ka sarja järgmist osa, et lugeda, mis neist edasi saab (ning ka seda, kuidas nad erinevaid kriminaalseid juhtumeid tandemina uurivad).

Kui turvaline paik ei olegi päris nii turvaline

Tegan on õige pea emaks saamas. Asudes autoga venna juurde sõitma läheb lumesadu aina tihedamaks ning lõpuks teeb Tegan autoga avarii. Talle tuleb appi juhuslikult mööda sõitnud kohalik mees Hank. Hank viib Tegani enda koju, kus ta koos abikaasa Pollyga Teganile kuni lumetormi möödumiseni ulualust pakub. Peagi hakkab Teganile aga tunduma, et kõik ei ole päris õigesti. 

See raamat pani mind mõtlema sellele, kuidas mõned niivõrd-kuivõrd loomulikud elu osad on kellegi jaoks kättesaamatud ning kui kaugele on keegi valmis minema, et tund end ja oma elu täisväärtuslikuna. 

Nagu teistegi Freida McFaddeni raamatute puhul oli ka "Kokkupõrke" sisu hoogne ja paeluv. Tegevus toimus kogu aeg ning kordagi ei tekkinud tunnet raamatu lugemine pooleli jätta. Ja selle autori raamatutele omaselt toimusid kõige ootamatumad pöörded alles raamatu lõpus. Nuriseksin vast ainult selle üle, et osaliselt oli sisu veidi liiga etteaimatav. Aga kui otsid põnevat raamat, mida lugeda, siis FreidaMcFaddeni raamatuid soovitan väga.

Teised Freida McFaddeni raamatud minu blogis:

"Allüürnik"

"Kallim"

"Sissetungija"

"Õpetaja"

"Ükshaaval"

Koduabilise sari:

"Koduabiline"

"Koduabilise saladus"

"Koduabiline jälgib sind"

Lugu meditsiiniõe röövist

Tuleb tunnistada, et lõviosa raamatutest, mida loen, moodustavad inglise, ameerika ja skandinaaviamaade teosed. Seega olin veidi kimpus leidmaks ühe lugemise väljakutse jaoks prantsuse autori raamatut. Küsisin siis soovitusi AI-lt ning seeläbi lugesin selle teema jaoks põnevikku pealkirjaga "Alex", autoriks Pierre Lemaitre.

Ega selle raamatu sisust detaile reetmata palju kirjutada ei saagi, seega kirjutan nii: peategelane on meditsiiniõde Alex, kes röövitakse oma kodu lähedalt tänavalt. Juhtumit hakkab uurima komissar Camille Verhoeven. 

Esimeste peatükkide puhul oli minu jaoks harjumatu, et tegelastevahelist dialoogi oli vähe ning rohkem rõhku oli pööratud tegelaste sisemonoloogidele ja muule kirjeldavale tekstile. Aga mida rohkem lugesin, seda põnevamaks raamat muutus ning aina vähem pöörasin eelnevalt mainitule tähelepanu. Kui, siis andsidki sisemonoloogid ja kirjeldused teosele lisaväärtust ja sain tegelastele teistmoodi kaasa elada.

Ülesehituse poolest oli "Alex" üks huvitavamaid raamatuid, mida lugenud olen. Kui raamatu esimene osa oli nagu "klassikaline" röövimislugu, siis teine ja kolmas osa pöörasid loo korralikult pea peale. Mulle meeldis ka see, et peategelase tausta avati - see pani kogu loole justkui punkti. Soovitan, tegu on tõepoolest põneva raamatuga, kuid  - raamatu tagakaanel olev hoiatus graafiliste vägivallakirjelduste osas peab paika.

Ohtlik kaaslaseotsing

Sydney on vallaline naine, kes otsib oma elu armastust Cynch'i nimelisest rakendusest. Ta käib kohtamas igat sorti meestega, meeldivate ja ebameeldivatega, kuniks üks ootamatu juhus viib ta kokku ideaalse mehega. Mees on kena, heade kommetega, töötab arstina..Sydney arvab, et on lõpuks leidnud oma unistuste mehe.

Siis aga leiab aset järjekordne mõrv, mis politsei nõutuks teeb. Sarimõrvari ohvriks on taaskord noor naine ning peamiseks kahtlusaluseks mees, kes oma ohvritega enne nende tapmist kohtamas käib. Ja Sydney hakkab kahtlustama - kas tema uus kallim ikka on nii ideaalne kui pealtnäha paistab?

Võrreldes autori eelmiste põnevikega meenutas "Kallima" algus rohkem naistekat kui põnevikku. Sellest hoolimata lugesin ikka edasi ning ei läinudki kaua aega kuniks raamat hoopis teise pöörde võttis. Raamatus vahelduvad peatükid minevikust (läbi Tomi silmade) ning olevikust (läbi Sydney silmade). Põnevust, müsteeriume ja suuri tundeid jagub mõlemasse liini üsna palju. 

Hoolimata aeglasevõitu algusest oli raamatu lõpp väga põnev. Ja autori eelmistele raamatutele omaselt toimus eriti palju põnevat just raamatu viimastes peatükkides. Kellele põnevikud meeldivad - väga soovitan Freida McFaddeni raamatuid lugeda.

Teised Freida McFaddeni romaanid minu blogis:

"Allüürnik"

"Kokkupõrge"

"Sissetungija"

"Õpetaja"

"Üks teise järel"

Koduabilise sari:

"Koduabiline"

"Koduabilise saladus"

"Koduabiline jälgib sind"

Kriminaalne kunstimaailm

Eris. Muust maailmast pea täielikult eraldatud saar, kuhu on mööda kitsast maariba võimalik pääseda ainult 12 tundi päevas. Saarel on ainult üks elanik - Grace. Naine on kunagi saarel elanud kunstniku Vanessa Chapmani testamenditäitja ja sõber. Vanessa on küll surnud, kuid ka peale surma ümbritseb teda saladuseloor, sest naise truudusetu abikaasa kadus aastaid tagasi jäljetult. Nüüd on Vanessa teosed üleval ühes Londoni galeriis. Ühe näitusekülastaja tehtud ootamatu avastus paneb veerema tõelise sündmusteahela ning muudab jäädavalt nii mõnegi inimese elu.

Mulle meeldisid selle romaani juures enim olustikukirjeldused, mida lugedes elasin justkui ise romaanis aset leidvaid sündmusi läbi. Romaan oli küll põnev, kuid selle esimene pool oli minu jaoks pisut liiga veniv ja aeglane. Viimased peatükid seevastu olid nii mitmeski mõttes üllatavad ja põnevust pakkuvad. Romaani alguses oli mul Grace'st kahju, sest tundus, et ta ei leia endale elus kohta ning ta on üksik. Kuid raamatu lõpus tundus ta minu jaoks pigem lihtsalt üsna egoistlik tegelane. 

Seda romaani kirjelab minu jaoks üldiselt kõige paremini sõna "rahulik". Tegevus toimub, kuid ei ole järske sisupöördeid. "Sinine tund" oli ladus,hästi loetav ja tõmbav põnevik, kuid minu hinnangul on autori eelmised romaanid olnud põnevamad.

Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!

Teised Paula Hawkinsi romaanid minu blogis:

"Tuli miilab tuha all"

Kui suhtesaate filmimine paradiisisaarel muutub ellujäämismänguks

Lyla on teadlane, kuid tema teadustöö on takerdunud ning ta on üsna kindel, et tema töölepingut ei pikendata. Tema elukaaslane Nico on veendunud, et saab kunagi kuulsaks näitlejaks ning on nõus selle nimel kõike tegema.

Nicole tehakse ettepanek osaleda uues tõsielusaates "Täiuslik paar". Olles asja üle pisut järele mõelnud otsustab Lyla mehega koos saates kaasa lüüa. Õige pea on neil tehtud ka esinemisproov produtsentidele ning nad leiavad end koos nelja teise paariga jahilt, millega seilavad paradiisisaarele. Algul sõbralikus meeleolus olnud sarja osalised pööravad omavahel tülli juba pärast esimest mängu. Siis saabub suur torm ning lõikab saare muust maailmast ära. Ei lähegi kaua aega kuniks üks neist surnuna leitakse. Siis algab pingeline kassi-hiire mäng, kus igaüks püüab ellu jääda.

Raamatu lugemisega alustades tunduski kõik loogiline - Nico sai ettepaneku saates osaleda, kutsus Lyla kaasa, nad meeldisid produtsentidele ning saidki saates kaasa lüüa. Kuid millegipärast (ei oskagi öelda miks) oli mul tunne, et raamatu "paha tegelane" on Nico. Lugedes oli huvitav kaasa mõelda, kas arvan õigesti või suudab autor mind ninapidi vedada. Kui tegelastest veel rääkida, siis neist minu jaoks sümpaatseim oli Angel, kes algul tundus haavatav ja habras, kuid kes raamatu lõpu poole tõelist meelekindlust ja vaprust üles näitas. 

"Täiusliku paari" idee (tõsielusarja filmimine üksikul saarel) mulle meeldis, olgugi, et tegu oli nn "locked room mystery'ga", mis on juba Ruth Ware'i eelnevatest teostest tuttav muster. Kuid nagu blogis ka maininud olen, siis sellised põnevikud on mulle vägagi südamelähedased ja panevad alati huviga kaasa mõtlema. Sarnaselt autori eelmistele romaanidele oli ka "Täiuslik paar" atmosfääriline ning olustiku- ja sündmuste kirjeldused oli detailsed.

Romaani lõpp pakkus nii mõnegi üllatusmomendi ning seda just saate "Täiuslik paar" ja selle taustaloo osas. Kurjaks ja kättemaksuhimuliseks "pahalaseks" osutus tegelane, kelle peale ma ise algul üldse ei mõelnudki. 

"Täiuslik paar" oli hoogne ja kaasahaarav romaan, mida kindlasti lugeda soovitan.

Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!

Teised Ruth Ware'i raamatud minu blogis:

"Naine sviidist number 11"

"Nullpäev"

"See tüdruk"

"Üks teise järel"

Kaugele minevikku ulatuvad kriminaalsed juhtumid

Selles postituses tuleb juttu romaanist "Kadunud oaas". Seda raamatut lugesin ühe lugemise väljakutse oktoobrikuu teema jaoks ning ilmselt ilma selle väljakutseta ma seda lugenud ei olekski, kuna ma ei ole kuigi suur sellist tüüpi krimiromaanide fänn, mille tegevus ulatub liiga kaugele ajalukku ning on seotud tänapäeval aset leidvate sündmustega. Seetõttu alustasin selle romaani lugemist suurte eelarvamustega.

2153 eKr.

Kaheksa Egiptuse preestrit viivad kõrbesse ühe kummalise objekti. See leiab aset suure saladuskatte all ning kuu aega hiljem lõikavad nad üksteisel kõri läbi.

1986. a.

Albaaniast tõuseb õhku lennuk, mis kusagil Sahara kõrbe kohal kaduma läheb.

Tänapäev.

Kõrbest leitakse mumifitseerunud laip, selle juures filmirull ning tilluke savist obelisk.

Freya Hannen sõidab Egiptusesse. Tema õde Alex on teinud enesetapu. Naine ei tea eelnevalt mainitud mineviku sündmustest midagi, kuid ometi leiab Freya end olukorrast, kus tal tuleb anda endast kõik, et ellu jääda. Tuleb ilmsiks, et palju aastaid tagasi alguse saanud loos on peidus nii mõndagi jahmatavat.

Selle romaani osas on mul vastastikused tunded. Alexiga seonduv liin huvitas mind väga, eriti peale seda kui tulid ilmsiks asjaolud, mis viitasid tugevalt sellele, et Alexi surma taga oli kellegi kuri käsi. Aga kelle?

Teisest küljest tundus mulle, et autor kirjutas kohati liiga laialivalguvalt ning see segas mind veidi kaasa mõtlemisel. See aga puudutas ainult romaani esimest poolt. Teine pool oli seevastu väga huvitav ning nii mõnigi tegelane näitas oma tegelikku palet. Romaani lõpp üllatas ja oli üpriski ootamatu. Soovitan ajalooliste põnevike huvilistele.