Jamie sõidab tööle auto asemel katamaraaniga. See mõjub talle hästi, sest metrooga sõitmine on talle klaustrofoobia tõttu ebameeldiv ning olgem ausad - kes ikka tahaks peale pikka tööpäeva autoga ummikus kodu poole veereda?
Koos Jamiega sõidab hommikuti katamaraaniga tööle ka tema naabrimees Kit. Ühel hommikul aga ei ilmu Kit katamaraani teelemineku ajaks kohale. Reisi vältel käivad tema peast läbi mitmed mõtted, miks Kit ei tulnud, kuid lõpuni välja ta seda ei mõista. Kui ta lõpuks sihtkohta jõuab, on tal seal vastas politseinik, kes ütleb, et Kit on kadunud. Ja Jamie on viimane, kes teda nägi. Veel enam - sel viimasel korral, kui Jamie teda nägi, oli neil tüli.
Selle loo puhul on isegi mõnevõrra keeruline tegelase puhul positiivseid omadusi välja tuua. Nii Jamiel kui ka Kit'il olid omad ebameeldivad küljed. Kit oli Jamie peale kade, kuna too elas koos oma abikaasa Clare'ga uhkes suures majas (mida Kit aga ei teadnud oli see, et maja kuulus tegelikult Clare'le). Jamie aga ei olnud Kit'i alukaaslase Melia suhtes päris nii ükskõike kui ühelt abielumehelt oodata võiks. Melia aga kasutas Kit't petmiseks kortereid, mida ise kinnisvaramaaklerina klientidele näitas-müüs, mis minu jaoks näis ebaprofessionaalne. Clare püüdis iga hinna eest Jamie't karjääriredelil ülespoole aidata. Lausa nii suurel määral, et leppis mehe eest töötukassa kohtumisi kokku, mis minu jaoks oli ikka päris veider.
Raamatut peatükid vahelduvad mineviku ja oleviku vahel ning lugedes oli kogu aeg pinge õhus ja tunne, et kohe-kohe juhtub midagi. Raamatu esimene pool kulges minu jaoks pigem aegaselt, teises pooles juhtus korraga väga palju sündmusi ning anti lugejale päris palju infot korraga. Ma ise eelistan seda, kui autor annab järjepidevalt loo jooksul pisikesi vihjekillukesi, et saaksin siis ise kaasa mõelda. Samas selle loo juures aga kuidagi töötas see, et lõpupoole kogu info korraga tuli. See justkui sümboliseeris seda, kuidas tegelaste senini rahulik elu korraga kokku kukkus.
Olles eelnevalt lugenud ka sama autori teisi raamatuid, siis ütleksin, et "Kaasreisija" meeldis mulle neist kõige rohkem. See oli pöördeid täis põnevik, mille lõpus mu süda hõiskas, sest "kuri sai teenitud palga" :D Soovitan!
Suur tänu kirjastusele Pegasus selle raamatu eest!