Plahvatused muidu rahulikus Oslo kesklinnas - terrorism või ...?

Oslo kesklinn, aastavahetus. Inimesed, nende hulgas Emma Ramm on rõõmsalt vana aastat ära saatmas ning ootavad elevusega uut. Kolm, kaks, üks ... ja korraga kostub heli, mis on valjem kui mistahes rakett. Samaaegselt ilutulestikuga kärgatab võimas plahvatus. 

Sündmuskohale tõttavad uurijad Alexander Blix ja tema uus partner Kovic ning neile avaneb trööstitu vaatepilt - mitmed vigastatud ning surnud inimesed. Blixil õnnestub päästa ka üks uppumisohus naine. Selgub, et tegu on Ruth-Kristine Smeplassiga, kelle tütar on kadunud. Ruth-Kristine ning tema kadunud tütre jälgi hakkavad ajama nii Blix ja Kovic kui ka Emma. Aga mis selles loos edasi saab? Kas Ruth-Kristine tütre kadumine jääbki politseinike jaoks selgusetuks müsteeriumiks? 

Selle romaaniga on mul kahetised tunded. Ühest küljest oli mul miskipärast raske selle lugemisega ree peale saada, sest kuidagi ei tekkinud "klikki". Teisalt aga, olles pool raamatut lugenud oli mul nii raske seda käest panna - sündmuste tempo läks küllaltki järsult kiireks ning järjest ilmnes juhtumi uusi detaile, mis mind kaasa panid mõtlema. Emana oli mul seda raamatut ka mõnevõrra raske lugeda, kuid miks, seda siin detailselt lahti ei kirjuta, et ka Sulle lugemis- ja avastamisrõõmu jätkuks.

"Suitsukate" on Jorn Lier Horst ja Thomas Engeri krimisarja teine osa. Pean taaskord tõdema, et minu jaoks oleks huvitav teada, kuidas selle romaani kirjutamise protsess välja võis näha. Veel enam - kui palju kummagi autori mõtetest päriselt raamatukaante vahele jõudis.

Suur tänu kirjastusele Varrak selle raamatu eest!

Sarja eelnevad osad blogis:

- "Nullpunkt"

Kids, don't do drugs!

Jaanilaupäev Sandhamnil. Noored pidutsevad, teiste hulgas ka Nora Linde uue kallima Jonase tütar Wilma. Politseinike jaoks on tegu aasta kõige töörohkema ja hullema päevaga, sest noori, kes ohjeldamatult pidutsevad on palju ning mõned neist on liiga palju alkoholi tarvitanud. Ei saa jätta mainimata fakti, et mõned neist on selleks ka liiga noored, et üldse pidutseda. Ühtäkki märkavad rannas patrullivad politseinikud Adrian ja Anna üht tüdrukut, kes nende silme all kokku variseb. 

Öösel ootavad Jonas ja Nora Wilmat, kuid tüdruk ei tule kokkulepitud ajal koju. Jonase meelehärmiks ei vasta tütar ka telefonile. Esialgu arvavad nad, et küllap on tüdruk suures peomeeleolus unustanud kella vaadata, kuid kui tüdruk ka hommikuks koju ei tule on Jonas ja Nora tõsiselt mures ning nad hakkavad Wilmat meeleheitlikult taga otsima. Järgmisel hommikul leiab juhuslik mööduja rannalt surnukeha ning Nora lapsepõlvesõber Thomas saabub Sandhamnile asja uurima. 

Nagu juba postituse algul kirjutasin, keskendub see lugu peamiselt noortele. Autor on minu arvates neid kirjeldanud nii, nagu teismelised ka päriselus on. Wilma on tüüpiline teismeline, kes on armunud endast vanemasse poissi, sest tema enda vanused poisid tunduvad lapsikud ning kes paneb vanemate tagant veinipudeleid pihta selleks, et teiste silmis lahedam tunduda. Aga selle loo tegelased hävitasid oma tervist ka märksa kahjulikuma kraami - narkootikumidega ning selle ümber romaani tegevus suuresti ka käib. 

"Hetke ajel" on Sandhamni mõrvalugude sarja viies osa. Selle sarja raamatute järgi haarab mu käsi enamasti siis, kui tahan lugeda "kodust" krimkat. Need lood on huvitavalt kirja pandud ning peatükid mõnusalt lühikesed. Nagu pealkirigi ütleb, siis juhtub selle romaani kuritöö juhuslikult, hetke ajel. Tegu oli lihtsalt rea õnnetute juhustega, mis oleksid võinud olemata olla, kui .... 

Olen lugenud kõiki Viveca Steni Sandhamni mõrvalugude sarja romaane, mis siiani eesti keeles ilmunud on. Mulle meeldib, et ta kujutab inimesi ja sündmusi oma lugudes loomulikena, otsekui oleksid need elust enesest. Ilmselt on see ka põhjuseks, miks tema romaanid lugejate seas populaarsed on. Sandhamni mõrvalugude sarjast on ilmunud juba ka kuues romaan "Ohu poole", mida kindlasti lugeda soovin. Aga nagu öeldakse - see pole veel kõik! Viveca Steni sulest on ilmunud ka uue sarja Åre mõrvad esimene osa "Lume ohver", mis minu poolt samuti loetud saab. 


Suur tänu kirjastusele Pegasus selle raamatu eest!