Kelmused ja rongisõidud

Selles postituses kirjutan raamatust, mis jäi mulle esmalt silma Goodreadsis surfates. Oma suureks üllatuseks ja heameeleks avastasin, et see ilmub ka eesti keeles ning teadsin kohe, et see on romaan, mida kindlasti loen. Nüüdseks on see tehtud ning on aeg muljeid jagada.

Selena on ühel õhtul kauem tööl ning tema abikaasa Graham, kes on nende kahe pojaga kodune jääb naisele vahele. Läbi kaamera näeb Selena, kuidas tema abikaasa teda lapsehoidja Genevaga petab. Hiljem rongiga tööle koju sõites satub Selena ühe võõra naise kõrvale istuma. Kummalisel kombel tundub naine Selenale kusagilt tuttav, kuid naine ei suuda meenutada, kust. Ootamatult küsib naine Selenalt, kas too on teinud midagi, mida kahetseb. 

Tutvustades end Selenale Marthana räägib naine, kuidas tal on oma ülemusega armuafäär. Selena omakorda pihib, et tema töötu abikaasa petab teda lapsehoidjaga. Martha lausub siis midagi, mis Selenas veidi hirmu tekitab - mis oleks kui probleem (Selena puhul siis lapsehoidja) kaoks?

Mis minu tõekspidamistega aga kokku ei lähe, on see, et Selena üsna pikalt oma abikaasaga koos oli. Seda seetõttu, et Geneva ei ole esimene naine, kellega Graham teda petab. Juba enne laste sündi jäi Graham Selenale vahele, kui vahetas endise tüdruksõbraga siivutuid SMS-e. Mina ise nii lihtsalt sellist asja andeks ei annaks. Samas aga ei ole ma sellises olukorras olnud, nii et kes teab, ehk annaksin isegi andeks? 

Enamasti on sellised põnevikud küllaltki tempokad ning üks sündmus ajab teist taga. "Pihtimused 19.45 rongis" on oma stiililt hoopis teistsugune. Jah, ka selles romaanis on sündmusi omajagu, kuid kõik juhtub omal ajal ja loogilist rada pidi. Mulle meeldis, kuidas see lugu aeglaselt kulgedes kulminatsioonini jõudis. Autor poetas siin-seal vihjeid, mis mind aktiivselt kaasa mõtlema panid. Romaani lõpus oli paar üllatavat pööret, mis romaani ühtseks mõnusalt loetavaks tervikuks sidusid. 

Soovitan seda romaani lugeda kõigil, kellele meeldivad peamurdmist pakkuvad põnevikud. See on romaan, mida kindlasti lugema peaksite ;)

Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!

Kõik, mida oma terapeudile räägid, jääb teie kahe vahele

Alice ja Leo, üsna lühikest aega koos olnud paar kolib moodsasse elurajooni The Circle. See on nende esimene ühine kodu ning nad ei saaks olla õnnelikumad. Nagu taoliste elurajoonide puhul ikka on ka The Circle'i elanikud kokkuhoidvad - üksteisel käiakse külas ning olulist infot vahetatakse läbi sotsiaalmeedia gruppide.

Üsna pea hakkab Alice'i ja Leo majas toimuma kummalisi asju. Nad korraldavad naabritele soolaleivapeo, kuhu ilmub ka üks võõras mees. Samuti tundub, et keegi käib öösiti nende majas. Peagi selgub, et soolaleivapeole ilmunud mees on eradetektiiv, kes uurib ühe naise, Nina Maxwelli mõrva. Ehk ei olekski asi nii hull, kui Nina ei oleks elanud ja surnud samas majas, kuhu Alice ja Leo kolisid. Lisaks tekitab Alice's vastikust see, et Leo teadis, et majas on toime pandud mõrv ning ta varjas seda naise eest. 

Alice'i vanemad ja õde Nina said aastate eest avariis surma ning sellest ajast saati on naisel Nina-nimeliste naiste osas kinnisidee. Nii ka Nina Maxwelli osas, seega hakkab ta naabritelt Nina surma osas infot uurima. Miskipärast aga ärritab see naabreid, kuid see ei peata Alice't.

Minu arvates pingutas autor Alice'i kiiksude osas üle. Ninaga Alice'i ja Leo majas juhtunu oli küll päris rõlge, kuid minu arvates reageeris Alice sellele kohati veidralt, näiteks siis, kui palus Leol endale magamistoast puhtad riided tuua. Alice'i puhul häiris mind veidi ka see, et ta kahtlustas absoluutselt kõike ja kõiki enda ümber, justkui oleks tema töö Nina mõrvar üles leida. Samuti tundus minu jaoks veider Alice'i kiiks Nina-nimeliste naiste osas. 

Autor on selles romaanis mõnuga keerutanud, kahtlusaluseid oli mul vahepeal ikka täitsa mitu. Nautisin seda väga, et mõtted ei saanud lugedes rahu, sest see on minu jaoks üle keskmise hea põneviku tunnus. 

Romaani lõpp tekitas minus vastakaid tundeid. Ühest küljest aimasin juba pea poole raamatu pealt, kes oli Nina salapärane terapeut, teisalt tuli see ikkagi imepisikese üllatusena. Seega romaani lõpust oleksin veidi rohkem oodanud. 

Võrreldes B. A. Parise eelnevate romaanidega jäi "Terapeut" minu jaoks natuke lahjaks. Sellegipoolest soovitan seda romaani neile, kes põnevat lugemist otsivad.


Suur tänu kirjastusele Pegasus selle raamatu eest!