Raamatugurmaan

Ühel õhtul kaovad jäljetult kaks õde - Emma ja Cass. Nende perele kuulunud auto leitakse rannalt, kuid lahtisi otsi on nii palju, et uurijad ei suuda kuidagi kindlaks teha seda, mis õdedega juhtus. Kolm aastat hiljem tuleb Cass koju tagasi. Aga ilma õeta. Tal pole ühtegi selgitust juhtunu kohta, kuid ta räägib psühholoog Abby Winterile, mis nende kolme aasta jooksul juhtus. Ta räägib, et nad rööviti ning et üks abielupaar hoidis neid kinni saarel, kus nad erakutena elasid. Romaan "Kui Emma kadus" on üles ehitatud vahelduvate peatükkidena. Cass'i silme läbi kirjutatud peatükid räägivad lugejale loo sellest, kuidas nad Emmaga saarel hakkama pidid saama. Lisaks saab aimu ka sellest, kuivõrd veider oli Emma ja Cass'i pereelu. Dr Winteri silme läbi kirjutatud peatükid selgitavad lugejale Cass'i pereliikmete, eriti tema ema, kasuisa ja kasuvenna motiive.  See raamat oli heas mõttes rollercoaster . Olles lugenud ära üle poole raamatust olin üsna kindel Cass'i versioo

Siinse blogi sisu põhjal võib mind pidada suureks krimi- ja põnevusromaanide sõbraks. Seda ma ka olen. Kuid aeg-ajalt soovin lugeda midagi lihtsamat, mis mõtetel puhata aitaks. Sel puhul aitavad mind hädast välja erinevad noorteromaanid. Ühest sellisest käesolevas postituses kirjutangi. Romaani "Südame õige kuju" peategelane on Beatrix Adams. Tüdruk, kelle jaoks anatoomia kujutamine läbi kunsti oli ainuke variant tulevikuks. Et saada edasiõppimiseks stipendiumi on tal vaja joonistada lahatud surnukeha, see aga eeldab ligipääsu mõnele surnukehale. Proovides ühel õhtul anatoomialaboratooriumi juhatajale oma seniseid töid näidata jääb ta viimasest trammist maha ning on sunnitud ootama ööbussi.  Saatuse tahtel satub temaga ühe bussi peale Jack. Poiss, kes on ühtaegu kena ja sarmikas, kuid samas linna tagaotsituim tänavakunstnik.  Üle pika aja sattus mulle lugemiseks noorteromaan ning mul on hea meel, et see oli "Südame õige kuju". Mulle meeldis, et autor ei olnud kirjut

Koolifotograaf Ilka isa pidas Taanis matusebürood ning harrastas kirglikult hasartmängu - traavivõistlustel panustamist. Ühe panustamisega õnnestus tal võita suur summa raha, seejärel mees kadus, Ilka teadis vaid seda, et ta reisis USA-sse. Ühel päeval saab Ilka teada, et isa on surnud ning ta on testamenti kirjutanud ka Ilka nime. Ilkal ei jää üle muud, kui ise USA-sse sõita.  USA-s saab Ilka teada, et isa oli uuesti abiellunud ning temast jäid maha abikaasa ja kaks tütart. Oma suureks üllatuseks saab Ilka teada, et isa pärandas talle testamendiga matusebüroo. Niisiis peabki ta hakkama koos abiliste Artie ja Eileeniga esimest korda elus matuseid korraldama. Nii isa kui ka matusebüroo kohta kerkivad pinnale nii mõnedki saladused. Rääkimata isa sealsest perest, kes käitub enam kui kummaliselt.  "Surnumatja tütar" tekitas minus vastakaid tundeid. Ühest küljest tundus sisu põnev, teisest küljest aga oli see lugu minu jaoks kohati liiga aeglane. Üks suur plusspunkt läheb raamatul

Romaanis "Üks meist valetab" tehti avalikuks nelja Bayview' keskkooli õpilase, Bronwyn'i, Addy, Nate'i ja Cooperi räpased saladused. Seda tegi Simon, kes oli skandaalse kuulujuturakenduse looja.  Romaanis "Üks meist on järgmine" on neist sündmustest möödunud poolteist aastat. Paljud õpilased on tahtnud Simoni asemele astuda ning samalaadseid rakendusi teha, kuid keegi ei ole selles olnud nii edukas, kui oli Simon. Seda hetkeni, mil keskkooli õpilaste telefonidesse saabub salapärane sõnum Tundmatult, kes tahab nendega mängida Tõde või tegu. Kui valid tõe, tulevad ilmsiks kõige varjatumad saladused. Kui valid teo võivad sel olla surmavad tagajärjed. Niisiis - kas tõde või tegu? Romaani keskmes on Maeve, Knox ja Phoebe. Maeve on Bronwyn'i noorem õde ja Knox'i endine tüdruksõber. Phoebe on katkisest perekonnast pärit tüdruk. Tema isa on surnud ning tema ema, õde Emma ja vend Owen püüavad eluga toime tulla nii hästi, kui suudavad. Knox töötab vabataht

Põhikoolis tuli ühe erakooli esindaja Vanessale ja tema klassikaaslastele tutvustama erakooli Browick. Vanessa satub koolist vaimustusse ning veenab vanemaid, et nad lubaksid tal sinna õppima asuda. Nagu kooliaasta algul ikka toimub aktus ja peetakse kõnesid. Aktusel märkab Vanessa esimest korda Jacob Strane'i, kellest saab tema kirjanduse õpetaja.  Õppetöövälise tegevusena otsustab Vanessa astuda loovkirjutajate klubisse, mida juhendab samuti Strane. Sestpeale muutub nende suhtlus tihedamaks ja isiklikumaks. Mees teeb Vanessale komplimente ja flirdib tüdrukuga. Vanessa on küll rohkem täiskasvanulik, kui tema eakaaslased, kuid minu arvates ei suuda ta Strane'i siiski lõpuni mõista.  Täiskasvanuna töötab Vanessa ühes hotellis ning käib teraapias. Ahistamissüüdistuste laines jõuab kätte Strane'i kord. Üks tema õpilastest, Taylor, süüdistab meest seksuaalses väärkohtlemises. Taylor otsib kontakti ka Vanessaga. Isegi täiskasvanuna tunneb Vanessa Strane'i pärast siiralt mure

Raamatu keskmes on õed Ayoola ja Korede. Ühel õhtul, vahetult enne seda kui Korede õhtusööki sööma hakkas, sai ta telefonikõne Ayoolalt. Ta juba teadis, mida teha, sest selline kõne õelt ei tulnud teps mitte esimest korda. Korede töötab haiglas õena ning on salaja armunud oma kolleegi. Kuna Korede tunneb end üksikuna, meeldib talle käia rääkimas ühe koomapatsiendiga. Ta räägib mehele kõige salajasemaid asju, sealhulgas ka oma õe tegudest ja enda osast neis.  Ayoola satub ühel päeval Korede töö juurde ning otse loomulikult märkab ta seal Korede kolleegi. Jep, seda kolleegi, kellesse Korede ise salamisi armunud on. Siis hakkab Koredel kolleegi pärast hirm. Ja siis ärkab üles patsient, kellele Korede on rääkinud kõige salajasemaid asju... Nagu vahel kipub õdede vahel hõõrumine olema, nii oli see ka Korede ja Ayoola vahel. Korede on alati Ayoolat endast ilusamaks pidanud. Õde on saanud praktiliselt kõik tänu oma välimusele, samal ajal on Korede pidanud väga palju vaeva nägema. Mina isiklik