Raamatugurmaan

Minevik. Geo, Kaiser ja Angela olid parimad sõbrad, võiks isegi öelda, et lahutamatu kolmik. Angela oli kooli populaarseim tüdruk, kellele kõik teised tüdrukud alt üles vaatasid ning kelle sõbranna nad tahtsid olla. Ka kõik poisid olid alati Angelast huvitatud ning see tekitas Geo's kadedust. Seda ühe saatusliku hetkeni, mil kolmik kohtab poe parklas aega veetvaid, neist veidi vanemaid mehi. Üks neist, Calvin, oli huvitatud just Geo'st. Calvinist sai tüdruku esimene armastus. Kolmik oli lahutamatu kuni hetkeni, mil Angela salapäraselt kaduma läks. Lugu lahenes alles mitmeid aastaid hiljem, kui Geo kodu lähedalt metsast leiti Angela säilmed. Kaiserist oli selleks hetkeks saanud politseinik ning just tema uuris välja, et Angela oli Calvin James'i, kohalike seas tuntud ka kui Sweetbay Kägistaja, ohver. Geo varjas Calvini koletuid tegusid kuni ta ise asitõendite ilmnemise tõttu viieks aastaks vangi pandi.  Tänapäev. Geo on peale pikki vanglas oldud aastaid vabanemas. Samal ajal

Selles postituses kirjutan Liina Vagula romaanist "Täiusliku elu hind", mis märgiti ära kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2020. aasta noorteromaanivõistlusel. Loo keskmes on Carolin, pealtnäha ideaalset elu elav tüdruk. Koos Marge, Jaanika ja Sillega on nad kooli populaarseimad tüdrukud ning tal on poiss-sõber Kaspar. Tema vanemad teevad edukat karjääri ning Carolinil ei ole millestki puudus. Ühel hetkel ärkab Carolin enda jaoks tundmatus toas. Tuba lähemalt uurides saab talle selgeks, et uks on kindlalt lukus. See pole aga kõik - toas olevad voodi, kirjutuslaud ja kapp on põranda külge kinnitatud. Kui enne oli Carolin lihtsalt segaduses, siis nüüd tõstab temas pead hirm, sest ta saab aru, et ta on röövitud ning keegi on selle toa spetsiaalselt tema jaoks ette valmistanud.  Salapärane võõras jätab Carolinile vihjeid - näiteks pildi Carolinist koos sõbrannadega, samuti väljavõtte sõbrannade omavahelisest vestlusest. Kuid kas nad ikka on nii toetavad ja hoo

"Lüllikivi" on Freyja ja Huldari lugudesarja neljas osa. Politseinik Huldar kutsutakse sündmuspaigale - mere ääres asuva kaljurahnu juurde, mida rahvasuus kutsutakse Lüllikiviks. Ta leiab eest mehe surnukeha. Huldar ja tema kolleegid arvavad, et mees on tõenäoliselt end ise üles poonud. Seda hetkeni, mil terane praktikant Lina juhib nende tähelepanu asjaolule, et mehe rinnale on naelapüstoliga kinnitatud paberilipik. Politsei küsitleb Helgi, surnud mehe asjus tema kolme lähedasemat sõpra. Selle juures on ainult üks "aga" - nad kõik varjavad ühiselt saladust, mille ilmsiks tulekul oleks nende kõigi jaoks tõsised tagajärjed.  Samal ajal kutsutakse Freyja koos kolleegiga üht korterit kontrollima. Nad leiavad eest väikese poisi, kes on korteris täiesti üksi. Poiss väidab, et üks mees tõi ta korterisse ning käskis tal seal vagusi püsida. Oma suureks üllatuseks kuuleb Freyja koputust uksele ning ukse taga seisab ei keegi muu kui Huldar. Paralleelselt hakatakse uurima mõrv

Minu viimasest postitusest siinses raamatublogis on möödas juba päris pikk aeg, seega on jällegi aeg tulla välja postitusega, mis on siinsest tavapärasest sisust mõnevõrra erinev. Kui vaadata kalendritesse siis paremat aega kui 11.06 on selle raamatu tutvustamiseks raske leida. Nimelt algavad täna jalgpalli Euroopa Meistrivõistlused, mis tegelikult reedavadki selle raamatu nimikangelase tausta. Põhilugejad on kindlasti märganud, et püüan oma külalispostitustes lisaks raamatu enda sisule kirjeldada ka oma emotsioone, mida üks või teine teema minus esile toovad või mida minu elus tähendavad. Jalgpall on kindlasti üheks selliseks valdkonnaks, mis on minuga kaasa käinud päris pikka aega. Olen teadlikult jälginud jalgpalli ca 25 aastat ehk päris poisikesest saadik ning ühed võimsamad emotsioonid on just seotud selle suurepärase spordialaga. Ka käesoleva raamatu kangelane on üks esimesi jalgpallistaare, kelle olemasolu ma juba üsna noore vutisõbrana teadvustasin. Loomulikult räägin ma Prant

Jo, kes on äsja oma abikaasast lahutanud, saab peavarju oma sõbranna korteri vabas toas. Ta tunneb end üksikuna - kunagistest sõpradest on ta kaugenenud ning sõbranna Tabitha on enamuse ajast mujal, kui oma korteris. Tabitha korter on varustatud kõige uuema ja moodsama tehnoloogiaga, sh digitaalassistentide Electra ja HomeHelp'iga.  Ühel õhtul ütleb Electra midagi, mis Jo'd hirmutab. Ta ütleb, et teab naise saladust. Naise isa kannatas vaimsete häirete all, seetõttu arvab Jo, et tal on sama mure ning et ta kujutab assistentide ütlemisi ja tegemisi ette.  Samas võiks t egu olla tehnilise rikkega, kuid Jo'l on tõepoolest saladus, mida ta pikka aega endaga kaasas kandnud on. Jo elu muutub veelgi keerulisemaks, sest salapärane "keegi" on saatnud tema nime alt tema sõpradele e-kirju saladustega, mida ainult Jo teadis. Tema viimasedki sõbrad ütlevad temast lahti. Millega see lugu lõpeb? Kas tegu on tõepoolest tehnilise viperusega või manipuleerib keegi assistentidega? &

Üks saareke Iirimaa ranniku lähedal. Seal asub külalistemaja (raamatus on küll kasutatud terminit "lusthoone", kuid minu sõrmed keelduvad seda siia kirjutamast :D ), kus on peatselt aset leidmas pulmad. Mitte isegi lihtsalt pulmad, vaid võib öelda, et tegu on teatavas mõttes ka avaliku elu ühe tähtsündmusega. Peigmees Will on telestaar, pruut Jules annab välja ajakirja. Seega võib arvata, et järeleandmisi ei tehta mitte milleski - kleit, pidu, söögid - kõik on viimase peal.  Peole on kutsutud palju külalisi nii pruudi kui ka peigmehe minevikust ja olevikust. Nagu pidudel ikka - kui alkoholi on sisuliselt piiramatus koguses, siis hakkavad esile kerkima saladused ühe ja teise külalise osas. See kõik päädib sellega, et üks külalistest leitakse surnuna. Juhtunul on tugevad seosed minevikus toimunuga, kuid millised - seda siin pikemalt lahti ei kirjuta ;) Olen lugenud Lucy Foley sulest varem ilmunud romaani "Jahiseltskond". "Kutsutud külalised" oli sellega sarn