Populaarse üliõpilase salapärane surm

Minevik. 

Pelhami kolledž. Hannah on esmakursuslane ning eesootavad ülikooliõpingud ja sellega seonduv tekitab temas suurt elevust. Tema toakaaslane on April. See tüdruk. Tüdruk, keda kõik kadestavad. Tüdruk, kelle sõbrannaks olemine on auasi. Hannah, April, Emily, Will ja Hugh moodustavad koos sõprade pundi. Ühel hilisõhtul juhtub midagi, mis Hannah' elu igaveseks muudab - ta leiab Aprili nende toast surnult. 

Tänapäev.

Hannah töötab raamatupoes ning on õnnelikult abielus Williga. Nad ootavad oma esimest last. Ühel päeval saab naine šokeeriva uudise. Aprili surmas süüdistatud ning selle eest karistust kandnud John Neville, endine ülikooli valvur, on surnud. 

Hannah'l on süümepiinad - ta usub, et just tema antud valetunnistuse tõttu sattus John Neville vangi. Sellest ajendatuna hakkab Hannah omal käel aastatetagust juhtumit lahendama. Ta tunneb, et peab iga hinna eest tõe välja selgitama. Isegi, kui see tähendab, et ta peab kahtlustama enda ülikooliaegseid sõpru, nende hulgas ka abikaasat. Ja isegi, kui see tähendab, et ta paneb sellega ohtu mitte ainult iseenda, vaid ka oma sündimata lapse elu. Sest kui Aprilit ei tapnud John, siis tegi seda keegi teine. 

Kui peategelastest rääkida, siis Hannah' osas keeras autor minu arvates veidi vinti üle - rase naine peaks eelkõige mõtlema enda ja enda lapse peale, kuid Hannah käitus sellele hoopis vastupidiselt, võttes riske, mida lapseootel naine võtma ei peaks. April tundus tegelasena ühest küljest julge, sihikindel ning inimene, kes teab, mida tahab, teda ei huvitanud, mida temast koolis arvati ja mida temast selja taga räägiti. Teisalt käitus ta kohati nii ebameeldivalt, et imestasin, kuidas tal üleüldse sõpru oli. 

Ühele heale põnevikule omaselt on selles romaanis kahtlusaluseid rohkem kui üks. Neil kõigil, keda oma peas süüdlane arvasin olevat, oli kõigil motiiv Aprili tapmiseks. Tõsi, mõnel oli see tugevam, kui teisel. Lugedes tundus, et sel lool saab olla ainult üks võimalik lahendus ja lõpupoole olin kindel, et tean, kes Aprili tappis. Talle omaselt suutis Ruth Ware mind aga taaskord üllatada ning lõpp selgus alles päris viimastel lehekülgedel. Soovitan lugeda nii romaani "See tüdruk" kui ka kõiki teisi Ruth Ware'i romaane! 

Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!

Teised Ruth Ware raamatud minu blogis:

"Üks teise järel"

Majatäis saladusi

Saffy ja Tom on õnnelikud. Nad on just kolinud majja, mida oma käe järgi renoveerivad ning nad ootavad oma esimest last. Nad on kui seitsmendas taevas kuni hetkeni, mil remondi jaoks tehtavate kaevamistööde käigus leitakse nende hoovist kaks surnukeha.

Seda hakkab uurima politsei, kes kuulab lisaks teistele asjaosalistele üle ka Saffy dementse vanaema Rose'i. Talle kuulus kunagi maja, milles Saffy hetkel elab. Ajapikku hakkab Rose'i jutt üha selgemaks muutuma, mistõttu saab ka politsei juhtunust aina selgema pildi. Mis selles majas aastaid tagasi juhtus? Kas tollased sündmused on tänapäeva jõudmas ning kas Saffy elu on ohus? 

See lugu on üles ehitatud nutikalt ning kirja pandud mitme inimese vaatepunktist. Samas oli romaani ülesehitus oli küllaltki tavaline - autor kasutas paralleelselt kulgevaid peatükke olevikust ja minevikust. Lugemisega alustades tundus, nagu tegu oleks eraldi lugudega. Tegu on sellise romaaniga, mille puhul tead, et ühel hetkel saab nendest lugudest üks tervik, kuid teekond selleni kulgeb aeglaselt ja pingeliselt.  Lugedes olin kindel, et tean, kuidas see lugu lõpeb, kuid minu suureks üllatuseks suutis autor sellesse romaani nii palju pöördeid sisse kirjutada ning lugedes säilis põnevus ja uudishimu kuni viimaste lehekülgedeni välja. 

"Paar majast nr 9" oli esimene romaan, mida Claire Douglaselt lugesin. See meeldis mulle väga ning pakkus huvitava ja põneva lugemiselamuse. Kindlasti tahan tulevikus veel selle autori romaane lugeda. Soovitan!

 

Suur tänu Postimees Kirjastusele selle raamatu eest!

Lugu kadunud tüdrukust ja süngest metsast

Salapärane ja sünge Mälestuste mets. See on ainus kodu, mida Elijah kunagi teadnud on. Tal ei ole olnud sõpru, ta on terve elu üksik olnud. Elissa, 13-aastane maletajast imelaps röövitakse ning röövija peidab ta Mälestuste metsa. Elijah' ja Elissa vahel areneb suhtlus, mis ei ole kummagi osapoole poolt isetu. Elissa tahab loomulikult iga hinna eest põgenema pääseda. Elijah aga ei taha, et Elissa ära läheks. Ta on lõpuks ometi leidnud sõbra. 

"Mälestuste metsas" jooksid paralleelselt kaks lugu - Elijah' ja Elissa vaheline suhtlus ning Elissa otsingute ümber keerlev. Huvitav oli see, et autor kirjeldas paika, kus Elissat vangis hoiti, maleruudustikuna. See oli põnev lähenemisviis, kuid kuna olen ise malekauge inimene, jäi see mulle veidi selgusetuks - just ruumi tajumise ja asjade paiknemise suhtes. Aga see ei häirinud lugedes üldse. Loo muutis põnevaks ka Elissa ja Elijah' vaheline kassi-hiire mäng, mis pani mind mõtlema - kas nad teadsid lõpuni välja, mida teine mõtleb ning miks teatud olukordades teatud viisil käitub. 

Tegelastest imetlesin väga politseinik Mairead'i. Naine oli ise lapseootel ning panustas sellest hoolimata Elissa otsingutesse maksimaalselt. Lapseootus ei olekski midagi erilist, kuid Mairead'il oli juba mitu raseduse katkemist selja taga ning see tegi ta eriti ettevaatlikuks. 

Romaani algus oli minu jaoks veidi aeglaselt kulgev, kuid mida rohkem lugesin, seda rohkem loosse sisse läksin ning lõpuks haaras see mind täiesti endasse. Annaksin omalt poolt suured kiiduavaldused ka raamatu tõlkijale Evi Eichele - tõlge oli väga mõnus ja ladus. Soovitan lugeda! 

Suur tänu kirjastusele Turdus selle raamatu eest!