Minust

Tervist!

Võib-olla küsite, et miks just Raamatugurmaan? Raamat ja gurmaan, need justkui ei käiks kokku? Et gurmaan sobiks kokku söömisega?
Lugemine pakub mulle vähemalt samaväärset naudingut, kui mõni hea söök, seega on Raamatugurmaan just õige nimi.
Kuna elutempo on tänapäeval küllaltki kiire, siis võtkem iga lugemist kui naudingut ning olge ka ise lugemisgurmaanid :)

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Holland - kas ainult tulbid ja tuuleveskid?

Kujutis
Nagu varasemalt siin blogis maininud olen, siis aeg-ajalt meeldib mulle muude žanrite kõrval lugeda ka "Minu-sarja" raamatuid. Seekordses postituses tulebki ühest sellisest juttu, kirjutan raamatust pealkirjaga "Minu Holland".  See raamat hakkas mulle meeldima juba esimestest lehekülgedest saati, sest autori sõnaseamisoskus oli niivõrd hea. Mulle meeldis, kuidas ta erinevaid asju läbi mõnusa huumori kirjeldas. Näiteks seda, kuidas nad (raamatu autor ja tema abikaasa) saavad osa naabrimehe köhahoogudest ja norskamisest. See äratas ka minus nostalgilised mõtted, sest kui olin vanemate juurest elukaaslase juurde kolinud, siis seal elades ei olnud vaja kella vaadatagi - kui kell sai 12.00 päeval, oli Vikerraadio uudiste tunnusmuusika kenasti läbi pistiku/seina kosta. Köhahoogudest rääkimata.  Autor kirjutas ka erinevatest bürokraatilistest asjaajamistest, mis tal Hollandis elades teha tuli. See on joon, mis iseloomustab üsna suurt osa riike (vähemalt nii palju, kui &quo
Lisateave

Igale perele kulub ära üks tubli koduabiline

Kujutis
Millie on kümme aastat oma elust vanglas veetnud. Peale vabanemist sai ta tööd baaris, kust ta aga sobimatu käitumise pärast vallandati. Niisiis leidiski ta end ühel hetkel elamas enda autos. Millie leiab internetist kuulutuse, kus üks perekond otsib endale koduabilist. Naine otsustab kandideerida ning osutubki valituks. See perekond on pealtnäha tavaline, lihtsalt keskmisest jõukam. Pereema Nina, tema abikaasa Andrew ning nende tütar Cecilia. Ajapikku saab Milliele selgeks, et see perekond on vastupidine näide tavalisele ideaalsele perekonnale. Andrew näib päev-päevalt aina õnnetum, Cecilia ei meenuta üldse tavalist endaealist last ning Nina püüab Milliet igal võimalusel halvas valguses näidata. Selle raamatuga alustades olin kindel, et tean, mis suunas lugu edasi läheb. Nina on tüüpiline rikka mehe abikaasa, kes end koduabilise peal välja elab. Samas aga keerles mu peas küsimus: mis oli sellise käitumise ajendiks? Selle taga peab ometi olema midagi enamat? Veel murdsin pead selle üle
Lisateave

"Mulle meeldib omaette olla ja ma pole saanud kunagi aru, mis nõrkus on inimestel, kes vajavad alatasa teiste seltsi." - Grace Bernard

Kujutis
Raamatu "Kuidas tappa oma perekonda" kaanevärv on tüdrukulikult roosa. Värvi järgi võiks ju arvata, et tegu on näiteks armastusromaaniga. Kuid ei, see raamat räägib hoopis millestki muust - kättemaksust.  Grace Bernard tundub esmapilgul olevat tavaline noor naine, aga kui lugema hakates selgub, et ta jutustab lugejale oma loo vanglatrellide taga istudes, siis võib arvata, et tegu ei ole kaugeltki mitte tavalise noore naisega. Grace'i ema oli suremas ning saatis viimases hädas abipalve Grace'i miljardärist isale, kes aga naise abipalve tagasi lükkas. Grace otsustab ema eest omal moel kätte maksta ning oma lähisugulased teise ilma saata. Mulle meeldis selle raamatu puhul enim Grace'i selge ja sirgjooneline mõttemaailm, millega nii mõnegi koha pealt samastusin. Vaata näiteks postituse pealkirja ;). Raamatus oli ka parajas koguses musta huumorit ja irooniat, mis mulle samuti meelt mööda oli ja see muutis selle raamatu mõnevõrra erilisemaks võrreldes teiste samalaadset
Lisateave