Mõisaperemehe salapärane mõrv

Suveöö. Otto Mülleril on sünnipäev ning kogu tema pere on kohal, et seda tähistada. Vaevalt on uus päev alata jõudnud, kui keset vaikset ja pimedat ööd kärgatab lask. Otto Müller on surnud. Kes ja miks ta tappis? Nendele küsimustele hakkavad vastuseid otsima uurijad Gabriel Vanem ja Agnes Maramaa.

Merle on Otto abikaasa, hinnatud psühholoog ja paariterapeut. Kui uurijad teda küsitlevad, siis rollid pöörduvad ning hoopis Gabriel ja Agnes on need, kes küsimustele vastavad. Abikaasa sünnipäeva päeval (ning ka päev enne seda) sai ta mitu šokeerivat uudist. Kas need uudised kannavad endas põhjust Otto tapmiseks?

Oliver, Otto noorem poeg on tagasihoidlik mees, kes ei pingutanud isa arvates Mülleri nimele vääriliselt, et elus edasi jõuda. Lugedes, kuidas Otto Oliveriga käitub ja temasse suhtub ei oleks sugugi imekspandav, kui just tema Otto tappis.

Monika on Oliveri abikaasa. Ta on naine, kes on harjunud elus lihtsalt läbi saama. Aga Monika ei ole olnud sugugi nii lihtne, kui arvata võiks. Kas tema ja Otto vahel aastaid tagasi toimunud intsident on naise motiiviks Otto tappa?

Oskar, Otto vanem poeg oli kunagine lootustandev sportlane, kuniks vigastused sellele kriipsu peale tõmbasid. Ta on ambitsioonikas ning tahab isa äride juhtimise üle võtta. Olles spordis "igavene teine" tähendaks isa äride juhtimine Oskarile, et ta on lõpuks ometi milleski esikoha saavutanud. Kuid Otto on kategooriliselt vastu sellele, et Oskar tema äride juhtimise üle võtaks. Kas see on aga piisav põhjus ta tapmiseks?

Anneken on Oskari abikaasa, vaestest oludest pärit naine. Ta on loomult vaike, töökas ja tagasihoidlik ning on sellega kõigi Müllerite poolehoiu saanud. Nii Otto kui ka Merle usaldavad teda täielikult ning räägivad temaga kõigest (ka sellest, millest ei peaks). Kas Anneken on tõesti valmis minema nii kaugele, et Otto tappa?

Marleen on Otto noor armuke, keda mees oma sünnipäeval oma perele tutvustab. Lisades, et soovib allesjäänud elupäevad koos temaga veeta. Marleenil on aga omad saladused, mida ta Otto eest varjab. Kas need on Otto tapmise motiiviks?

Reeli on Oliveri endine abikaasa. Konkreetse ütlemisega naine, kes juhuse läbi end Otto sünnipäevalt leiab. Ühest küljest on tal Oliveri vastu tunded, teisest küljest tunneb ta, et on eluga edasi liikunud (erinevalt Mülleritest, sest talle tundub, et mõisas oleks aeg justkui peatunud). Mis põhjus võiks temal Otto tapmiseks olla?

Robert on Oliveri ja Reeli poeg. Ta kasvas üles teadmisega, et tema isa on surnud. Ajapikku hakkavad tema peas keerlema küsimused mineviku ja päritolu kohta. Mis põhjus võiks temal Otto tapmiseks olla?

Mulle meeldis selle romaani ülesehitus. Iga tegelase kohta oli peatükk, kus räägiti, milline oli tema suhe Ottoga. Romaani lõpp oli nagu klassikalise Hercule Poirot' romaanil - kogu pere kutsuti uuesti kokku ning uurijad avalikustasid, kes tappis Otto Mülleri. Kuid ära rutta lugedes sündmustest ette, sest lõplik tõde selgub alles raamatu päris viimastel lehekülgedel. 
Loodan väga, et Agnese ja Gabrieli juhtumite sari ei piirdu ainult ühe osaga, samuti ootan põnevusega romaani põhjal tehtud sarja, mis hakkab näitama Viaplay. 

Soovitan soojalt seda kaasahaaravat krimiromaani lugeda, kuid "hoiatan", et seda on väga raske käest panna (uskuge mind - lugesin seda õhtutibeebit magama pannes 10-15 minuti kaupa ja no iga kord oli seda nii raske käest panna :D).

Suur tänu Postimees kirjastusele selle raamatu eest!

Pilguheit noorte igapäevaellu

Nagu pikaajalisemad blogilugejad ehk teavad, meeldib mulle aeg-ajalt krimiromaanidele vahelduseks lugeda noorteromaane. Jätan siinkohal oma vanuse mainimata, et äkki pole minu vanuses sellised raamatud enam eakohased lugeda :D Hiljuti kirjutas mulle Marilyn Jurman ning pakkus võimalust lugeda tema sulest ilmunud noorteromaani "Mul hakkasid päevad: #eionei". 

Suuremal või väiksemal määral mäletan pea kõiki raamatus ette tulnud seiku ka enda nooruspõlvest. Olgu selleks siis "vaba pind" kellegi juures, mis tähendas pidu; kontrolltööd ja tunnikontrollid koolis jne. Küll aga ei mäleta ma oma nooruspõlvest niivõrd segaseid suhtepuntraid nagu käesoleva romaani peategelasel Sassil olid. Vahel oli lugedes raske järge pidada, et kes kellega parajasti semmib või käib. Sassi osas kumas selgelt läbi see, et tal on küll sõpru, kuid suhted emaga on väga vildakad, kuna ema töötas laeval ja seetõttu tundis ta end vahel üksikuna. 

Mulle meeldis, et autor oli peatükkide vahele kirjutanud lahti ka tegelaste tausta, sest see aitas paremini mõista, miks üks või teine tegelane käitus just nii nagu ta käitus. Kohati aga oli teemasid selles romaanis minu maitse jaoks liiga palju, oleksin eelistanud, et autor võtab paar teemat, millega siis läbi tegelaste süvitsi minna. Ka tegelasi oli selles romaanis üksjagu, kuid see mind ei häirinud - autor suutis nad oskuslikult teineteisega siduda ning minu jaoks ei jäänud ühegi tegelase osas lahtisi otsi. 

Soovitan, kui otsid lugemiseks kerget ja mõnusat noorteromaani. 

PS! Kui seda postitust peaks sattuma lugema ka mõni noorem inimene, siis lisan siia ka oma noorema õe arvamuse raamatust: "Minu jaoks oli see raamat päris huvitav, kuna olen ise ka nii mõndagi tunnet tundnud, mis seal raamatus kajastatud oli. Olen ise pigem vähe kokku puutunud narkootikumidega või seksuaalse ärakasutamisega, kuid see raamat andis just hea ülevaate nendest teemadest. Üks erinevus, mille välja tooksin, on see, et selle peategelase elus juhtusid kuidagi väga järsku kõik asjad, näiteks ärakasutamine. Samas sellised armumised on täiesti tavalised selles vanuses ja juhtuvadki väga kiiresti ning tänu sellele võivadki sellised asjad juhtuda."