Elliot on üksik mees. Kohaliku avatud aedade ürituse raames tuleb tema aeda uudistama Gemma. Saatusel on nende jaoks aga omad plaanid ning Elliot kutsub naise kohtama. Nende vahel tekivad tunded ning üsna pea nad abielluvad ja seavad end mehe majas sisse. Ühel päeval uurib Gemma, kas tema pere võib veidi aega nende majas peatuda, kuniks endale oma eluaseme leiavad. Loomulikult on Elliot nõus. Teisalt aga ei saa Elliot aru, miks Gemma oma vanematesse niivõrd leigelt suhtub. Justkui oleksid nad tülis.
Kui naise vanemad saabuvad, on neil kaasas ka Gemma õde Chloe. Tema oma aga veelgi kummalisem, kui ta vanemad. Kui Ellioti ämm ja äi on lihtsalt kohati ebaviisakad ning ei vali oma sõnu, siis Chloe ei räägi sõnagi ning veedab kogu aja oma toas. Mida kauem Gemma pere nende juures peatub, seda rohkem hakkab Elliotile tunduma, et nad varjavaid hirmsaid saladusi. Ja mis kõige hullem - Elliotile hakkab tunduma, et nad ei kavatsegi lahkuda.
Raamatus juhtub palju kahtlustäratavaid ja jubedaid asju. Ma pole ammu lugenud sellist raamatut, mille puhul tegelased niivõrd vastumeelsed on. Autor on selle loo kirjutanud nii, et lugejal ei teki korrakski kahtlust KES nende tegude taga on. Elliot ja Gemma hakkavad sepitsema plaani, kuidas oma maja tagasi saada. Kuna legaalsed võimalused olid nende jaoks üsna piiratud või oleksid ajaliselt väga pikaks läinud, tuli neil mõelda välja mõni kiirem plaan. Ja see plaan õnnestubki. Aga seda, kes tegelik "pahalane" oli, sain teada alles siis, kui ainult paar peatükki veel lugeda oli jäänud. Gemmast oli mul raamatu lõppedes kahju, sest arvan, et tal olid tõepoolest Ellioti vastu tunded ning tegelasena ei väärinud ta sellist lõppu.
Olen Mark Edwardsi romaane lugenud ka varem, kuid ükski neist ei ole tekitanud minu nii palju emotsioone, kui "Nad tulid, et jääda". Tema on autor, kes julgen põnevike armastajatele kindlasti soovitada!
Suur tänu kirjastusele Pegasus selle raamatu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar