Blake Porter - mees, kel on kõik olemas. Tal on ilus kodu, ta on kihlatud toreda naise Kristaga ning ta on suure ettevõtte asedirektor. Kuid ühel päeval variseb Blake'i ilus elu kokku, ta vallandatakse ning õige pea on ta hädas oma kodu laenumaksete tasumisega. Selleks, et ots-otsaga kokku tulla otsustavad Blake ja Krista ühe vaba toa oma majast välja üürida. Peale kuulutuse ülespanekut tunnevad toa üürimise vastu huvi mitmed inimesed, üks veidram kui teine, kuni nende ukse taha saabub Whitney. Naine on võluv ja sarmikas, lisaks ka praktilise meelega ning paar otsustab toa talle välja üürida.
Varsti aga hakkab Blake'ile tunduma, et midagi on korrast ära. Naabrid suhtuvad temasse vaenulikult, tema majas levib veider lehk ükskõik kui palju ta ka ei koristaks. Öösiti ärkab ta veidrate helide peale ehmatades.
Raamatu lugemisega alustades tundus "Allüürnik" mulle üsnagi klassikaline lugu, kus peategelast (antud juhul siis Blake'i) ajab lähedastega tülli kolmas osapool, kel pealtnäha temaga mingit pistmist pole (antud juhul Whitney). Kui aga olin raamatu lugemisega viimase veerandini jõudnud tuli loosse ootamatu pööre, mis minu senise arvamuse pea peale pööras. Nagu Freida McFadden'i teistelegi teostele omane oli ka "Allüürniku" puhul loo suurim puänt raamatu viimastel lehekülgedel. Minule meeldis ning soovitan soojalt seda raamatut (ja ka teisi Freida McFaddeni romaane) lugeda.
Teised Freida McFadden'i raamatud minu blogis:
Koduabilise sari:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar