Milliseid saladusi varjab tormi eest varju otsiv tüdruk?

Casey elab üksikus majas keset metsa. Peagi on saabumas torm, millega kaasnev paduvihm ja tuul räsivad maja korralikult. Kui Casey jaoks on tükk maad rohkem murettekitav üks tüdruk, kes tormi ajal tema koduakna taga luurab. 

Pahaaimamatult kutsub Casey tüdruku tormi eest oma majja varjule. Siis aga avastab ta tüdruku kohta midagi jahmatavat. Tüdrukul on aga siht silme ees - seada õiglus jalule - ja selle jaoks on ta valmis tegema kõike, mida vaja. Casey leiab seetõttu end peagi ohtlikust olukorrast.

See lugu on kirjutatud Casey ja Ella silme läbi. Juba raamatu esimestest peatükkidest on selge, et Casey jaoks on metsas majakeses elamine üsnagi sunnitud valik. Ka Ella elu ei ole kerge - tüdruk ei tea, kes on ta isa ning tema ema ei hooli temast. See tekitab Ellale probleeme ning teda kiusatakse koolis. Lugedes mõtlesin kogu aeg aga ühele asjale - kuidas tüdruk paksust metsast Casey maja üles leidis? 

Freida McFaddeni raamatutele omaselt oli ka "Sissetungijas" rohkelt süžeepöördeid ning eriti palju oli neist raamatu lõpus. Minu arvates oli see üks paremaid raamatuid Freidalt, soovitan lugeda.

Teised Freida McFadden'i raamatud minu blogis:

"Kallim"

"Kokkupõrge"

"Õpetaja"

"Ükshaaval"

Koduabilise sari:

"Koduabiline"

"Koduabilise saladus"

"Koduabiline jälgib sind"

Kui turvaline paik ei olegi päris nii turvaline

Tegan on õige pea emaks saamas. Asudes autoga venna juurde sõitma läheb lumesadu aina tihedamaks ning lõpuks teeb Tegan autoga avarii. Talle tuleb appi juhuslikult mööda sõitnud kohalik mees Hank. Hank viib Tegani enda koju, kus ta koos abikaasa Pollyga Teganile kuni lumetormi möödumiseni ulualust pakub. Peagi hakkab Teganile aga tunduma, et kõik ei ole päris õigesti. 

See raamat pani mind mõtlema sellele, kuidas mõned niivõrd-kuivõrd loomulikud elu osad on kellegi jaoks kättesaamatud ning kui kaugele on keegi valmis minema, et tund end ja oma elu täisväärtuslikuna. 

Nagu teistegi Freida McFaddeni raamatute puhul oli ka "Kokkupõrke" sisu hoogne ja paeluv. Tegevus toimus kogu aeg ning kordagi ei tekkinud tunnet raamatu lugemine pooleli jätta. Ja selle autori raamatutele omaselt toimusid kõige ootamatumad pöörded alles raamatu lõpus. Nuriseksin vast ainult selle üle, et osaliselt oli sisu veidi liiga etteaimatav. Aga kui otsid põnevat raamat, mida lugeda, siis FreidaMcFaddeni raamatuid soovitan väga.

Teised Freida McFaddeni raamatud minu blogis:

"Allüürnik"

"Kallim"

"Sissetungija"

"Õpetaja"

"Ükshaaval"

Koduabilise sari:

"Koduabiline"

"Koduabilise saladus"

"Koduabiline jälgib sind"

Ohtlik kaaslaseotsing

Sydney on vallaline naine, kes otsib oma elu armastust Cynch'i nimelisest rakendusest. Ta käib kohtamas igat sorti meestega, meeldivate ja ebameeldivatega, kuniks üks ootamatu juhus viib ta kokku ideaalse mehega. Mees on kena, heade kommetega, töötab arstina..Sydney arvab, et on lõpuks leidnud oma unistuste mehe.

Siis aga leiab aset järjekordne mõrv, mis politsei nõutuks teeb. Sarimõrvari ohvriks on taaskord noor naine ning peamiseks kahtlusaluseks mees, kes oma ohvritega enne nende tapmist kohtamas käib. Ja Sydney hakkab kahtlustama - kas tema uus kallim ikka on nii ideaalne kui pealtnäha paistab?

Võrreldes autori eelmiste põnevikega meenutas "Kallima" algus rohkem naistekat kui põnevikku. Sellest hoolimata lugesin ikka edasi ning ei läinudki kaua aega kuniks raamat hoopis teise pöörde võttis. Raamatus vahelduvad peatükid minevikust (läbi Tomi silmade) ning olevikust (läbi Sydney silmade). Põnevust, müsteeriume ja suuri tundeid jagub mõlemasse liini üsna palju. 

Hoolimata aeglasevõitu algusest oli raamatu lõpp väga põnev. Ja autori eelmistele raamatutele omaselt toimus eriti palju põnevat just raamatu viimastes peatükkides. Kellele põnevikud meeldivad - väga soovitan Freida McFaddeni raamatuid lugeda.

Teised Freida McFaddeni romaanid minu blogis:

"Allüürnik"

"Kokkupõrge"

"Sissetungija"

"Õpetaja"

"Üks teise järel"

Koduabilise sari:

"Koduabiline"

"Koduabilise saladus"

"Koduabiline jälgib sind"

Koduabiline tegutseb jälle

Raamatus "Koduabiline jälgib sind" saba lugeja taas kaasa elada sarja esimestest osadest tuttavale Milliele.

Aeg on möödunud ning Millie on abielus Enzoga. Neil on kaks toredat last ja imeilus maja - kõik täpselt nii nagu peab olema. Nüüd, kus asjad on Millie jaoks paika loksunud otsustab naine minevikuga lõpparve teha. Ja ta on valmis tegema kõik, mis vaja, et tema minevikus tehtu päevavaglgele ei tuleks.

Millie tutvub naabermajas elava Suzettega. Naise suureks pahameeleks tundub talle, et Suzette hakkab end ajapikku Enzo seltskonnas üha mugavamalt tundma. Põgusalt teeb Millie tutvust ka teise naabri Janicega, kes mulle enam kui veider tundub. Ja õige pea leiab aset üks vägagi kriminaalne sündmus ning Enzo leiab end trellide tagant. 

See raamat kujutas Milliet hoopis teisest küljest, kui sarja eelnevad osad. Nüüd, mil ta on abielus ja kahe lapse ema, oli tema põhiline tähelepanu suunatud perele. Millie tahtis teha omalt poolt kõik, et neil turvaline oleks. Ka Enzost jäi sarja eelnevates osades mulje, et ta tahab Milliega koos olla. Autor aga vihjas selles raamatus tugevalt, et mehel on kõrvalsuhe. Ning et ta varjab Millie eest veel üht-teist. Selgus, et varjabki. Aga see, mida Enzo varjab, ei ole pooltki nii jahmatav kui see, mis juhtus Millie ja Enzo lastega. 

Ma pean tõdema, et nüüd kui ise ema olen, on mul veidi häiriv lugeda, kui lastega mingid ebameeldivad või neid ohustavad juhtumid aset leiavad. Sellest hoolimata oli "Koduabiline jälgib sind" minu jaoks täpselt sama huvitav, kui sarja eelnevad osad. Freida McFaddeni põnevikele omaselt leidsid mitmed huvitavad sisupöörded aset raamatu lõpupoole ja niisugused raamatud mulle meeldivadki. Mulle meeldib, kui oled raamatu lugemisega peaaegu lõpusirgel ning autor kirjutab viimas(t)esse peatükki(desse) selliseid sisupöördeid, mis kogu loo pea peale pööravad. Soovitan lugeda nii "Koduabiline jälgib sind" kui ka teisi Freida McFaddeni romaane!

Teised Freida McFaddeni romaanid minu blogis:

"Allüürnik"

"Kallim"

"Kokkupõrge"

"Sissetungija"

"Õpetaja"

"Üks teise järel"

Koduabilise sari:

"Koduabiline"

"Koduabilise saladus"

Õpetajate (ja õpilase) saladusi täis elud

Freida McFadden'i romaanid, mis lugenud olen, on mulle väga meeldinud ning ta on kujunenud autoriks, kelle teoseid kindlasti veel lugeda soovin. Sotsiaalmeedias, eriti TikTok'is on tema romaanid palju kajastust saanud ja neid üldiselt kiidetakse üsna palju. Kui nägin, et tema romaan "Õpetaja" ilmumas on teadsin kohe, et soovin seda lugeda.

Romaani kesketeks tegelasteks on abielupaar Eve ja Nate, kes mõlemad töötavad Casehami gümnaasiumis õpetajatena. Nende suhe on aastatega jahenenud. Naisel on suur kir kingade vastu ning vahel ta ka varjab Nate'i eest mõne kingapaari ostmist. Aga see on leebe ühe teise saladusega võrreldes, mis tal abikaasa ees on. 

Lisaks nendele on loo keskmes kooli õpilane Addie. Tüdrukul ei ole koolis kerge, sest ringlevad kuulujutud, milles väidetakse, et tal oli suhe ühe nüüdseks koolist lahkunud õpetajaga. Lisaks sellele on Addie'l üks märksa tumedam saladus.

"Õpetaja" oli jagatud kolme osasse. Kui esimene neist oli minu jaoks lihtsalt moraalses mõttes ebamugav lugeda, siis teine osa... Ütlen lihtsalt, et see oli ikka korralikult kõhedusttekitav (ilmselt aitas selle tunde tekkele kaasa asjaolu, et lugesin seda kell üks öösel haudvaikuses). Kolmas osa seevastu oli minu jaoks veidi etteaimatav. 

Selle autori teistele romaanidele omaselt oli ka "Õpetaja" tempo selline keskmine, aga iga peatükk lõppes selliselt, et tekkis kohe tahtmine edasi lugeda. See romaan oli ühtaegu häiriv, kuidas samas niivõrd haarav. Kui lugemise lõpetasin oli mul hea meel, et Addie probleemid niivõrd-kuivõrd lahenesid. Ahjaa, romaani epiloog pani sellele ikka korraliku punkti. Minu poolt kindel soovitus! (Aga olge hoiatatud, et igaühele see romaan sobida ei pruugi).

Teised Freida McFaddeni romaanid minu blogis:

"Allüürnik"

"Kallim"

"Sissetungija"

"Kokkupõrge"

"Üks teise järel"

Koduabilise sari:

"Koduabiline"

"Koduabilise saladus"

"Koduabiline jälgib sind"

Kui hotelli avamispidu võtab sünge pöörde

Keset sünget metsa toimub uue hotelli Mõis avamispidu. See on pidulik ja glamuurne üritus ning millegi arvelt ei ole kokku hoitud. Aga kohalikele inimestele Mõis ei meeldi, sest see on ümbritsevat loodust - metsa ja mereranda - üha enam üle võtmas. See omakorda on viinud konfliktideni hotelli arendaja ja kohalike elanike vahel.

Sel nädalavahetusel, mil Mõis avatakse saab kohalik politsei sinna väljakutse. Hotell põleb ning rannalt leitakse surnukeha. Mis selles hotellis juhtus? 

Romaan on kirjutatud nii, et iga peatükk on kirja pandud erineva tegelase - hotelli arendaja Francesca, hotellitöötaja Eddie, hotelli külastaja Bella ning hotelli arhiteksti ja Francesca abikaasa Oweni - silme läbi. Lisaks on ka peatükid, mis kirjeldavad hotellis juhtunud sündmuste uurimise käiku. Ja on peatükid, päeviku sissekanded, mis annavad üsna üheselt mõista, et keegi külastajatest tundis Francescat juba varasemast ajast. 

Nende kaante vahel peitub palju põnevust, kübeke armastust ning üksjagu müütilist. Mulle enamasti ei meeldi, kui põnevikesse müütilisi olendeid sisse kirjutatakse, kuid selle romaani puhul see mind ei häirinud. Pigem andsid need loole juurde parasjagu põnevust.

Mulle meeldis selleromaani ülesehitus. Peatükid olid paraja pikkusega ning lõppesid alati nii põnevalt, et kohe pidin edasi lugema, sest tahtsin väga teada, kuidas see lugu lõpeb. Huvitav oli ka lugeda, kuidas oleviku ja mineviku sündmused omavahel haakusid. Pean tunnistama, et selle romaani lõppu ma ette aimata ei osanud. 

"Pööriööpidu" on ideaalne raamat, mide pimedal (ja tormisel) sügis- või talveõhtul lugeda. Soovitan!

Teised Lucy Foley romaanid minu blogis:

"Jahiseltskond"

"Korter Pariisis"

"Kutsutud külalised"

Kuritöö helgel jõuluajal

Idre Fjälli nimeline külake. Just sinna, oma sõprade Zacke ja  Jonathani suusamajakesse on Cilla Storm jõulupühadeks sõitnud. Pisut nukraks teeb Cillat asjaolu, et tema poiss-sõber Adam ei saanud nendega liituda, kuid viimasle hetkel tuleb kaasa Adami ema Rosie, kellega Cilla hästi läbi saab. See teeb Cillat veidi rõõmsamaks.

Ühel hommikul metsas jalutades leiab Rosie noore mehe surnukeha. Koos Cillaga hakkavad nad omal käel uurima, mis võis noormehega juhtuda ning kes ta tappa võis. Oma uurimistööga jõuavad nad ühe kohaliku pere uhke villa juurde. Noormehega juhtunut uurides avastavad nad üsna pea, et villa seinte taga peitub nii mõndagi õõvastavat.

Raamatus kulgevad paralleelselt peatükid, mis on kirjutatud Cilla silme läbi ning peatükid, mis on kirjutatud Sebbe silme läbi. Sebbe on noor mees, kes villas abiliseks oli. Sebbe oli palgatud seltsiliseks villas elava pere pojale Frederikule ning just Sebbe silme läbi kirjutatud peatükkidest saab aimu, et villas ei ole kõik päris nii ilus kui pealtnäha paistab.

Minu arvates oli selles raamatus täpselt pooleks nii sooje sõprus- ja armastussuhteid kui ka sünget kurjust. Umbes poole raamatu peal aimasin, kes toime pandud mõrva taga oli, kuid sellegipoolest ilmnes veel üht-teist üllatavat (ja ka hirmutavat). Soovitan seda raamatut lugeda neil, kellele meeldivad sisu poolest kergemad ja meelelahutuslikud krimkad.

Milleni võivad viia lapsepõlves läbielatud õudused?

"Öine jälitaja" on kolmas osa Robert Hunteri sarja kolmas raamat. Esimesed kaks on mul loetud ja meeldisid, seetõttu otsustasin kolmandast osast ka blogipostituse kirjutada.

Raamat algab sellega, et leitakse noore tundmatu naise surnukeha. Kummaline on aga see, et tema kehal ei ole ühtegi kriimu ega muud, mis viitaks jõhkrale tapmisele. Kui välja arvata asjaolu, et tema kehale on tehtud jämeda musta värvi niidiga robustsed õmblused. Lahkamise käigus saab selgeks, et kurjategija on tema sisse pannud mingi eseme. Robert Hunter asub seda mõistatust lahendama. Samal ajal teatatakse ühe noore naise kadumisest, teda hakkab otsima eradetektiiv. Peagi leitakse veel ühe naise surnukeha, millel sarnased tundemärgid. Algab võidujooks ajaga, et sarimõrvar tabada.

Raamatus jooksevad paralleelselt kaks liini - tapetud naiste mõrvari otsingud ning kadunuks jäänud Katia otsingud. Oli üsna üheselt mõistetav, et ühel hetkel jooksevad need liinid omavahel kokku. Mind hakkas algusest peale huvitama, kes ja miks noored naised sihikule on võtnud? 

Kui on miski, mis mulle selle sarja raamatute puhul meeldib, siis on see see, et hoolimata üsnagi detailsest juhtumi uurimise kirjeldamisest ei oska ma ise aimatagi, kes lõpuks süüdlaseks osutub. Kui "Öise jälitaja" lõpus kurjategija isik selgub ja lugesin, miks ta oma ohvrid niivõrd julmal viisil tappis, siis sain taas kinnitust sellele, et lapsepõlves kogetud õudused võivad endast märku anda ka palju aastaid hiljem.

Minule selle sarja raamatud meeldivad - nad on põnevad ja kaasahaaravad. Soovitan, kui Sulle meeldivad põnevikud ning kui Sind ei häiri üsna võikad kirjeldused.

Tubli koduabiline päästab päeva

"Koduabilise saladus" on järg Freida McFadden'i romaanile "Koduabiline". Seda raamatut lugema hakates olid mul vastakad tunded. Ühest küljest, esimene osa meeldis mulle väga. Teisest küljest, kas see teine osa annaks Millie loole uue vaate? Arvasin, et ehk on see pisut liiga sarnane sarja esimese osaga. Aga nagu öeldakse - ära hinda raamatut kaane järgi. 

Peale eelmises raamatus aset leidnud sündmusi on Millie oma elu pealtnäha korda saanud. Ta õpib ülikoolis ning tal on tore poiss-sõber Brock. Miks kirjutasin, et naine on oma elu pealtnäha korda saanud? Aga sellepärast, et naine, kelle juures Millie koduabilisena töötab, vallandab ta. Millie on juba lootust kaotamas, kuni saab tööpakkumise Garick'ite perelt. Millie't ootavad ees tavapärased tööülesanded - koristamine, pesupesemine ja söögivalmistamine. Ometi on selle juures midagi veidrat. Millie ei ole kordagi kohtunud pr Garrick'iga. Ja nende korteri külaliste magamistoa uks on alati kinni. Millie kuuleb aeg-ajalt toast mütsatusi ja usub, et on toast naise nuttu kuulnud. Kui Millie ühel päeval naise öösärgil vereplekke märkab, tõstab temas pead kahtlus. Kui pr Garrick ühel päeval toaukse avab, otsustab Millie mehele kätte maksta. 

Nagu ka sarja esimene osa on ka "Koduabilise saladus" algusest peale kaasahaarav ja põnev. Lugedes käis mu peas korduvalt ringi mõte - mis siis, kui seekord ei olegi ohvriks naine vaid hoopis hr Garrick? 

Tulles tagasi postituse esimese lõigu juurde, siis tõepoolest - tundsin esmalt väikest pettumust. Aga seda kuni raamatu esimese osa lõpuni. Siis tõi autor sisse sellise pöörde, mida ma ette näha ei osanud. 

Freida McFadden tõestas, et ka koduabilise tegemistest saab kirjutada romaaniseerida ilma, et sarja järgmine osa esimesele põnevuselt alla jääks. McFadden on kiirelt tõusnud mu lemmikautorite hulka, kelle romaane kindlasti ka tulevikus loen. Põnevikusõpradele on ta kindlasti autor, kelle loominguga tasub tutvust teha. Ahjaa, internetiavarustest leidsin infot, et Millie seiklustest on 2024. aastal ilmumas kolmas osa. On, mida oodata! 

Teised Freida McFadden'i romaanid minu blogis:

"Allüürnik"

"Kallim"

"Kokkupõrge"

"Sissetungija"

"Õpetaja"

"Ükshaaval"

Koduabilise sari:

"Koduabiline"

"Koduabiline jälgib sind"

Milleni võivad viia lapsepõlves kogetud õudused?

Vana daam Ingrid Olsson tuleb peale haiglas veedetud nädalaid tagasi koju. Naine tahab üle kõige puhata ja lõõgastuda. Koju jõudes leiab ta oma köögist midagi šokeerivat - ühe tema jaoks tundmatu mehe surnukeha.  Juhtumit asub uurima Conny Sjöberg koos oma meeskonnaga. Esmapilgul tundub neile, et uurimine lõpeb lahenduseta, sest surnud mehel paistab olevat laitmatu minevik ja olevik. Siis leiab aset uus mõrv, kahe ohvri vahel leitakse seos ning uurijad on hirmul. Kas tõesti on liikvel sarimõrvar?

Selle romaani üldine toon oli tõsine ja nukker, sest kurjategija ajendiks oli lapsena kogetud koolikiusamine. Kiusamine üleüldiselt on asi, mida mina üldse ei tolereeri, kuid selles romaanis oli see eriti julm, sest kiusajad-kiusatavad olid niivõrd noored. See andis romaanile kurva üldmulje, aga mulle meeldis, et autor näitas selle romaaniga kui tõsised võivad kiusamise tagajärjed olla. 

Kuna raamatul on proloog, siis olin üsna kindel, et üks kahest tegelasest, keda selle põhjal kahtlustasin, osutubki mõrvariks. Sisimas lootsin, et see siiski nii ei ole ja autor toob loosse sisupöörde, mis minu teooria ümber lükkaks. Seda aga ei juhtunud. Minu jaoks olid raamatus ka mõned veidrad seigad, nt see, kuidas politseinik Petra tahtis, et peale üht baaris käiku tema oletatava vägistaja DNA-d uuritaks nii, et see ametlikesse kanalitesse ei jõuaks. 

Kui olin raamatu lõpuni lugenud sain teada, et mõrvar oli tõepoolest üks neist, keda ise algusest peale kahtlustasin. Mulle ei meeldinud selle romaani lõpp, sest mõrvari jaoks lahenes kogu asi natuke liiga lihtsalt arvestades, kui julmad mõrvad ta toime pani.

Kokkuvõtteks ütleksin, et tegu on üldiselt üsna hea krimiromaaniga. Lugemine edenes kiirelt ja sisu oli huvitav. Soovitan, kui tahad lugeda üht põnevat krimiromaani. Samas tuleb aga arvestada, et romaanis käsitletud teema on siiski üsna kurb. 

Igale perele kulub ära üks tubli koduabiline

Millie on kümme aastat oma elust vanglas veetnud. Peale vabanemist sai ta tööd baaris, kust ta aga sobimatu käitumise pärast vallandati. Niisiis leidiski ta end ühel hetkel elamas enda autos. Millie leiab internetist kuulutuse, kus üks perekond otsib endale koduabilist. Naine otsustab kandideerida ning osutubki valituks.

See perekond on pealtnäha tavaline, lihtsalt keskmisest jõukam. Pereema Nina, tema abikaasa Andrew ning nende tütar Cecilia. Ajapikku saab Milliele selgeks, et see perekond on vastupidine näide tavalisele ideaalsele perekonnale. Andrew näib päev-päevalt aina õnnetum, Cecilia ei meenuta üldse tavalist endaealist last ning Nina püüab Milliet igal võimalusel halvas valguses näidata.

Selle raamatuga alustades olin kindel, et tean, mis suunas lugu edasi läheb. Nina on tüüpiline rikka mehe abikaasa, kes end koduabilise peal välja elab. Samas aga keerles mu peas küsimus: mis oli sellise käitumise ajendiks? Selle taga peab ometi olema midagi enamat? Veel murdsin pead selle üle, miks Millie vanglas oli? Ta tundus ju olevat niivõrd sümpaatne, klassikaline "hea" tegelane?

Tunnistan, et vahel kipun romaanide lõppe lugema juba siis, kui raamatuga alles poole peal olen. "Koduabilise" puhul ma seda ei teinud, sest tahtsin selle looga algusest lõpuni "õiget" rada pidi käia. Lugeda raamatut ning lasta autoril end üllatada. Ootused põneva lõpplahenduse osas olid suured, sest ka raamatu kaanel oli kirjas, et see lõpeb vindiga. Ja uskuge - see raamat lõppes ikka korraliku pöördega. 

"Koduabiline" oli üks mu selle aasta paremaid lugemiselamusi ning oma suureks üllatuseks nägin Goodreadsis, et autor on "Koduabilisele" ka järje kirjutanud ja niipalju kui sealne sisututvustus ütleb, on ka see ülimalt põnev. Freida McFadden'i romaane loen ka tulevikus hea meelega, sest "Koduabiline" jättis mulle väga hea emotsiooni ja pakkus põneva lugemiselamuse. Soovitan, soovitan, soovitan!

Teised Freida McFaddeni raamatud minu blogis:

"Allüürnik"

"Kallim"

"Kokkupõrge"

"Sissetungija"

"Õpetaja"

"Ükshaaval"

Koduabilise sari:

"Koduabilise saladus"

"Koduabiline jälgib sind"