Vana daam Ingrid Olsson tuleb peale haiglas veedetud nädalaid tagasi koju. Naine tahab üle kõige puhata ja lõõgastuda. Koju jõudes leiab ta oma köögist midagi šokeerivat - ühe tema jaoks tundmatu mehe surnukeha. Juhtumit asub uurima Conny Sjöberg koos oma meeskonnaga. Esmapilgul tundub neile, et uurimine lõpeb lahenduseta, sest surnud mehel paistab olevat laitmatu minevik ja olevik. Siis leiab aset uus mõrv, kahe ohvri vahel leitakse seos ning uurijad on hirmul. Kas tõesti on liikvel sarimõrvar?
Selle romaani üldine toon oli tõsine ja nukker, sest kurjategija ajendiks oli lapsena kogetud koolikiusamine. Kiusamine üleüldiselt on asi, mida mina üldse ei tolereeri, kuid selles romaanis oli see eriti julm, sest kiusajad-kiusatavad olid niivõrd noored. See andis romaanile kurva üldmulje, aga mulle meeldis, et autor näitas selle romaaniga kui tõsised võivad kiusamise tagajärjed olla.
Kuna raamatul on proloog, siis olin üsna kindel, et üks kahest tegelasest, keda selle põhjal kahtlustasin, osutubki mõrvariks. Sisimas lootsin, et see siiski nii ei ole ja autor toob loosse sisupöörde, mis minu teooria ümber lükkaks. Seda aga ei juhtunud. Minu jaoks olid raamatus ka mõned veidrad seigad, nt see, kuidas politseinik Petra tahtis, et peale üht baaris käiku tema oletatava vägistaja DNA-d uuritaks nii, et see ametlikesse kanalitesse ei jõuaks.
Kui olin raamatu lõpuni lugenud sain teada, et mõrvar oli tõepoolest üks neist, keda ise algusest peale kahtlustasin. Mulle ei meeldinud selle romaani lõpp, sest mõrvari jaoks lahenes kogu asi natuke liiga lihtsalt arvestades, kui julmad mõrvad ta toime pani.
Kokkuvõtteks ütleksin, et tegu on üldiselt üsna hea krimiromaaniga. Lugemine edenes kiirelt ja sisu oli huvitav. Soovitan, kui tahad lugeda üht põnevat krimiromaani. Samas tuleb aga arvestada, et romaanis käsitletud teema on siiski üsna kurb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar