Jack ja Gabe on pealtnäha tavaline paar, nad on oma tööd edukad ja eraelus õnnelikud. Kuigi, nende igapäevatöö on kõike muud kui tavaline - nende töö on hoonetesse sissemurdmine ja küberturbesüsteemidesse sissehäkkimine. Järjekordselt tööotsalt koju saabudes leiab Jack eest midagi kohutavat ja šokeerivat - keegi on tapnud tema abikaasa Gabe'i. Mis veelgi hullem - politsei arvates pani kuriteo toime ei keegi muu kui Jack ise. Naine haarab asjad oma kätesse ning hakkab ajaga võidu joostes oma abikaasa tegelikku mõrvarit otsima.
"Nullpäev" oli algusest peale põnev, pingeline ja kaasahaarav. Võrreldes Ruth Ware'i eelmiste romaanidega oli see romaan palju tempokam. Mulle meeldis, et vastukaaluks kiirele tempole kirjeldas autor Jack'i suhteid abikaasa ja naise õe Helenaga nii soojalt. Kuna Jack'i ja Helena vanemad olid surnud, siis hoidsid õed teineteist väga. Jack'i ja Gabe'i vaheline sõbralik aasimine andis minu jaoks nende suhtele sügavust juurde ja pani mind lugejana uskuma nendevahelist tugevat sidet.
Algusest peale kahtlustasin, et Gabe'i tapmise taga oli Jeff, Jack'i endine vägivaldne elukaaslane. Samas oli mul aga kuklas tunne, et see oleks liiga lihtne lahendus. Lisaks Jeff'ile tundus minu jaoks kahtlane Gabe'i sõber Cole. Kui on tegelased, keda ma krimkasid ja/või põnevikke lugedes üsna automaatselt kahtlustama hakkan, siis on need liiga abivalmis ja innukad tegelased. Ja Cole oli just täpselt selline.
Jack elab üle palju katsumusi ja vintsutusi, et Gabe'i tapja(d) paljastada. Sarnase sisuga nn "kangelasromaane" olen lugenud varemgi, kuid Ware suutis oma romaani tegelased ja sündmused usutavalt kirjutada. Romaani lõpp mulle meeldis, kuid õhku jäid ka mõned lahtised otsad, mis natuke häirima jäid.
Ruth Ware on kirjanik, kelle romaane ise suure huviga loen ja alati soovitan ka. Nii ka "Nullpunkti" puhul. Soovitan, soovitan, soovitan!
Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!
Teised Ruth Ware'i raamatud minu blogis:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar