Isabelle Drake ei ole juba aasta aega magada saanud (kui välja arvata lühikesed uinakud, mis naise ajataju sassi ajavad). Isabelle'i unetusel on traagiline põhjus. Kui Isabelle ja tema abikaasa Ben kõrvaltoas magasid, rööviti nende poeg Mason. Politsei hakkas kohe lapse kadumist uurima, kuid neil olid üksikud juhtlõngad ja vähe tõendeid, mistõttu jäi juhtumi uurimine soiku.
Naine jutustab oma loo tõestisündinud krimilugude konverentsil. Sealt koju tagasi lennates istub tema kõrvale Waylon, kes veab tõestisündinud krimilugude podcast'i. Lootuses oma poeg leida, nõustub Isabelle oma lugu tema saates jutustama. Naine tunneb end oma lugu jutustades ebamugavalt, kuna Waylon esitab talle liigselt minevikuga seotud küsimusi. Isabelle'le meenuvad ebameeldivad seigad lapsepõlvest. Ja need tekitavad naises kahtlusi poja kadumise asjus.
Selle romaani üldine meeleolu oli raske ja rusuv. Sarnaselt Stacy Willinghai eelmisele romaanile "Vilksatus pimeduses" oli ka romaani "Kõik ohtlikud asjad" peategelane ebausutav. Isabelle'l olid uneprobleemid juba lapsena ning Masoni kadumine on neid aina süvendanud. See raamat pani mind lugedes kohati isegi küüsi närima, sest oli hirmutav lugeda, kuidas leinava ema roll ühel hetkel kahtlusaluse rolliks muutus. Lugedes lootsin kogu hingest, et raamatu lõpus oleks Isabelle endiselt oma poega leinav (või siis - õnneliku lõpu puhul oma poja leidnud) ema, mitte ... ise oma poja kadumise taga olev tõsiste uneprobleemide all kannatav naine.
Kokkuvõttes - mulle meeldis see romaan väga. Autor oskas mind osavalt valejälgedele juhtida. Lõpp oli ootamatu ja etteaimamatu (vähemalt minu jaoks), selle eest annan autorile veel eraldi plusspunkti. Stacy Willingham on oma kahe romaaniga mulle sügavat muljet avaldanud ning tema on kindlasti üks neid autoreid, kelle romaane ka edaspidi huviga loen. Ja muidugi - soovitan ka Sul lugeda!
Teised Stacy Willingham'i romaanid minu blogis:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar