Mõnda aega tagasi lugesin eestimaist krimiromaani "Kes tappis Otto Mülleri?". See meeldis mulle väga ning lootsin, et autor sellele sarjale veel osi kirjutab. Andis selleks ju lootust ka tiitellehel olnud kiri "Agnese ja Gabrieli 1. juhtum". Mu süda tegi rõõmust kukerpalli, kui nägin Rahva Raamatu kodulehel, et sarja teine osa ongi ilmunud ja see kannab pealkirja "Liiga palju armastust".
Selle romaani keskmes on sõpruskond, kes kogunes 20. a tagasi ühte suvilasse. Nad pidutsesid ja veetsid mõnusalt aega. Õnnetuseks jääb see õhtu ühe tüdruku, Stella jaoks viimaseks. Ta tapetakse.
Nüüd, aastaid hiljem on sama seltskond uuesti kokku saanud. Joel, Gerda, Roman, Silver, Mae, Rita ja Marco. Nad kõik mäletavad, mis tol aastatetagusel peol juhtus. Aga kes neist Stella tappis? Ja miks?
Romaani peatükid vahelduvad minevikus toimunu ja tänapäeval toimuva vahel. Algul oli see minu jaoks veidi häiriv ja segadust tekitav, kuid mida rohkem lugesin, seda selgemaks kogu lugu muutus. Autor on hästi esile toonud noorte inimeste hingedes valitsevat segadust ja kahtlusi. Võib öelda, et kõigi tegelaste puhul on need tunded otsapidi täiskasvanuellu välja jõudnud. Näiteks Gerda - ta on abielus Romaniga, kuid sügavad tunded on tal hoopis kellegi teise vastu. Need tunded olid olemas juba minevikus ning pole kuhugi kadunud. Mind häiris natuke nn "puumees", mis oli ühe krimka kohta pisut liiga fantaasiakirjandusse kalduv tegelaskuju. Stella (ja veel kahe tegelase) tapja osas oli mul algul üsna mitu kahtlusalust, kuid mida rohkem lugesin, seda enam langes kahtlus ühele kindlale tegelasele.
Ütleksin, et tegu on kõrgetasemelise eesti autori krimkaga, mis haaras mind kohe algusest peale kaasa ja pani hoogsalt mõtlema. Kuna selle romaanisarja esimesest osast tehti teleseriaal, siis loodan, et ka "Liiga palju armastust" jõuab teleekraanidele. Samuti hoian pöidlaid peos (ja varbaid krõnksus), et Birk Rohelend sellele sarjale veel osi kirjutaks. Head kodumaist krimikirjandust ei ole kunagi liiga palju!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar