Raamatu "Minu Rumeenia" autor Tiina kohtub oma elukaaslasega hoopiski Austrias, kuid nad otsustavad kolida mehe kodumaale Rumeeniasse. Esimene sõna, mis mulle Rumeeniaga seoses pähe tuleb, on vaesus. Ja, nagu raamatust lugesin, siis seda seal on ka - kerjused ja kodutud on selle ilmekaks näiteks. Rumeeniaga seoses ei saa jätta mainimata ka Draculat. Seda teemat avas autor ajaloolise poole pealt väga huvitavalt, aga lisaks olid raamatus ka paar uskumatut näidet, mis selle teemaga haakuvad. No näiteks oli lugu mehest, kes segastel asjaoludel pidi kohtus tõestama, et ta ei ole surnud.
Kuna raamatu autor elas varasemalt Austrias, Viinis, siis tõi ta mitmes peatükis välja võrdlusi Austria ja Rumeenia vahel. Olgugi, et mõlemad on Euroopa riigid tundub, et arengu mõttes on Rumeenia muust Euroopast ikka omajagu maas. Ilmselt on oma roll selles ka Rumeenia diktaatoril Ceausescu'l, kelle valitsemisajast raamatu autor üpriski põhjalikult kirjutab. Mõistagi oli see periood Rumeenia inimeste jaoks raske ja karm. Mulle meeldis, et autor oli selle perioodi kohta uurinud oma elukaaslase ema mälestusi - see andis raamatule palju juurde. Kuna diktaatori valitsemisajal tegi salapolitsei Securitae inimeste järgi luuret, siis oli nukker lugeda, et ka selle jäljed on otsapidi tänapäeva rumeenlasteni jõudnud.
Mulle meeldib alati lugeda ka erinevate riikide meditsiinisüsteemide kohta. Mulle ei meeldi küll minna sellesse teemasse väga süvitsi, kuid huvitav on lugeda, milline on arstiabi kvaliteet ja inimeste suhtumine meditsiini. Rumeenia puhul oli minu jaoks huvitav see, et inimesed tarbisid üsna suurel hulgal ravimeid. Umbes nii, et iga valu vms jaoks võetakse kohe tabletti.
"Minu Rumeenia" oli üks paremaid Minu-sarja raamatuid, mida lugenud olen. Minu jaoks oli seal riigi ajalooline pool ja nn argielu mõnusas tasakaalus. Soovitan lugeda!
Suur tänu kirjastusele Petrone Print selle raamatu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar