Aasta 1997. Mait, kes käis uusaastat vastu võtmas, on jõudnud tagasi Palamusele. Siin elavad tema vanavanemad, kes vajavad igapäevaselt abi. See oli ka üks põhjustest, miks noormees nendega koos elas.
Kui Mait vanavanemate taluni jõudis avastas ta, et uks on lukust lahti. Majas ringi vaadates taipas Mait ehmatusega, et midagi on valesti. Maja oli kummaliselt vaikne. Maidu ehmatus kasvab veelgi, kui ta leiab oma vanavanemad vooditest. Nad on surnud. Jõgeva Politseiprefektuuri kriminaalpolitsenikel tuleb lahendada topeltmõrv.
See romaan on kirjutatud mõnusalt ja ladusalt ning haaras mind koheselt kaasa. Olen lugenud päris palju erinevaid krimiromaane ja vaadanud selleteemalisi sarju, ka eesti autorite omi, kuid "Topeltmõrv Paunveres" oli eriline, sest tegevus toimub 90ndatel. Oli huvitav lugeda, mis tingimustes ja milliste vahenditega eesti politsei tol ajal toime pidi tulema. Eriliselt torkas silma see, et pidevalt suitsetati ja tarbiti alkoholi. Ka tööajal. Samuti ei olnud ebatavaline, et mõni politseiametnik oli tööpostil pohmelliga. See on midagi, mida tänapäeval meist keegi ilmselt ettegi ei kujutaks. Tolleaegne olustik tuli läbi raamatulehtede hästi esile.
Rääkides romaani kurikaelast, siis tema isiku aimasin ma ära umbes raamatu viimase veerandi peal. Mulle oli aga üllatuseks, et ta sedavõrd julm oli.
Soovitan, kui otsid ajaloo hõnguga krimkat, millest on ka paras ports (musta) huumorit.
Suur tänu kirjastusele Varrak selle raamatu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar