Seekordses postituses tuleb juttu raamatust, mille puhul teadsin kohe, et tahan seda lugeda, sest autori varasemad teosed on mulle vägagi meeltmööda olnud. Juttu tuleb raamatust "Korter Pariisis", mille autoriks on Lucy Foley.
Jess on jätnud elu Londonis selja taha ning on jõudnud Pariisi, kus elab tema vend Ben. Ben on ajakirjanik, kes on just hakanud kirjutama lugu, millega endale tuntust koguda tahab.
Beniga samas kortermajas elab Sophie - naine, kelle maneerid ja stiil näitavad selgelt, et tegu on kõrgklassi daamiga. Veel elab seal Nick, kes, nagu hiljem selgub, on Beni sõber. Seal elab ka Mimi - tudeng, kes Beni kõrvuni armunud oli. Kõigel kortermajas toimuval hoiab hoolsalt silma peal majahoidja. Kõigil majaelanikel on ühine arusaam - alates hetkest, mil Ben kortermajja kolis, juhtus midagi. Midagi, mis ühelegi majaelanikule meeltmööda ei ole. Ja see juhtus Beni pärast.
.JPG)
Raamat on üles ehitatud nii nagu pealkirja ja sisututvustust lugedes oodata võikski. Iga peatükk on kirjutatud erineva tegelase silme läbi. Tegelased olid ka täpselt sellised, millistena mina prantsuse inimesi vaimusilmas ette kujutan (ilmselt on siin suur roll sellel, kuidas neid raamatutes ja filmides-sarjades kujutatakse). Mõningad asjad mis mind selle raamatu puhul häirisid, olid prantsusekeelsed fraasid. Jah, raamatu tegevus toimub Pariisis, kuid sellegipoolest oli kuidagi veider lugeda eestikeelset raamatut, mille tekstis aeg-ajalt prantsusekeelsed sõnad-laused vilksatasid. Raamatu lõpp oli minu jaoks natuke pikaks venitatud ja veidi üle võlli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar