teisipäev, 17. november 2020

Sünged ohverdamised

Iidne, rahulik kiviring. Selle sees seisab mees, kes on alasti. Ta saab aru, et peagi juhtub temaga midagi hirmsat. Ja juhtubki. Kui politsei laiba leiab, avastavad nad, et sellele on noaga kraabitud endise uurija Washington Poe nimi. Asja teeb eriti tõsiseks see, et tegu on juba kolmanda ohvriga, mis tähendab, et tegutsemas on sarimõrvar. Poe on ametist tagandatud, kuid kuna politsei on mõrtsuka leidmisega hädas, on nad nõus Poe tagandamise tühistama. Vaevalt jõuab Poe end asjaoludega kurssi viia, kui politseile laekub vihje uuest, neljandast ohvrist. Poe jaoks algab võidujooks ajaga, et mõrtsukas leida. Teda aitab sel teekonnal Tilly Bradshaw, kelle sotsiaalsed oskused jätavad ehk soovida, kuid kelle mõistus töötab nagu kellavärk. 


"Nukumäng" oli esimene romaan, mida M. W. Cravenilt lugesin ja olin selles väga positiivselt üllatunud. Selle sisu oli põnev ja esimesest leheküljest kaasahaarav. Ja suureks boonuseks selle romaani puhul on see, et ma ei suutnud lõpuni ära arvata, kes Ohverdaja tegelikult oli. Romaani lõpp oli minu jaoks üllatus ning ka see, mis põhjustel Ohverdaja tappis. Samuti saab lugeja selgust ka Washington Poe enda mineviku osas ning miks tema vanemad talle just Washington nimeks panid. Mis mulle veidi kripeldama jäi oli see, et mõrtsukat kutsuti Ohverdajaks - minu jaoks natuke liiga...tavaline. 

Tillyt kiusatakse tööl, sest ta on teistest erinev. Juhtumit uurides peavad nad elama hotellis, ning ka seal leiab aset intsident, mil võõrad mehed Tillyt narrivad ja kiusavad. Ka Poe'd ennast on nime, emata kasvamise ja veidra isa tõttu narritud, mistõttu ei salli ta seda silmaotsastki. Ka Tillyt kaitseb ta kiusajate eest ning see oli üks asjadest, mis mulle tema juures väga meeldis. Õnneks ei ole mul endal kiusamisega pistmist olnud, kuid mulle meeldib see, kui positiivse tunde jätab minusse see, kui loen raamatulehtedel kellestki, kes endast kaitsetumate eest seisab.


Soovitan seda lugeda kõigil, kes otsivad pimedasse sügisõhtusse sünget, kuid helgete momentidega krimilugu.



Suur tänu kirjastusele Pegasus raamatu eest!


Teised M. W. Craven'i raamatud minu blogis:

"Võõras veri"

"Kuraator"

"Keelutsoon"

 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Julm kuritegu vaikses külas

Ühes kõrvalises ja vaikses orus on talu, mis on koduks ühele perekonnale. Kuna nende naaber Karl ei ole neist juba ligemale nädal aega midag...