Ühes väikelinnas toimub tapmine - pruut mõrvatakse tema pulmapäeval. Kuid see pruut ei olnud ülimalt täpse ja seni tabamata sarimõrvari esimene (ega ka mitte viimane) ohver. Politsei on tapja püüdmisega kimpus ning viimases hädas kutsutakse appi Washington Poe ja Tilly Bradshaw. Nad üritavad leida sarimõrvari mingitki süsteemi või mustrit, kuid tulutult. Näib, et ta valib oma ohvreid suvaliselt ning tegutseb terves riigis.
See raamat on üks sellistest, millest detailidesse laskumata on üpris raske kirjutada. Aga mida ma saan kirjutada on see, et Tilly ja Poe on endiselt ülimalt hea tandem ning ükski kurjategija ei jää neile tabamatuks. "Viimne vanne" oli üle pika aja üks selliseid krimiromaane, mille puhul ei tekkinud mul peale raamatuga poole peale jõudmist ühtegi ideed, kes sarimõrvas olla võiks.
Soovitan seda sarja soojalt - kõigi raamatute sisu on huvitav, täis ootamatuid pöördeid ja mõnusat huumorit. Lisaks kiidan ka selle sarja tõlget, mis teeb lugemise mõnusaks ja ladusaks.
Suur tänu kirjastusele Pegasus selle raamatu eest!
Teised M. W. Craveni raamatud minu blogis:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar