On talv. Jõulud. Tuletõrje saab väljakutse Southey Road'ile, kus üks eramaja on leekides. Tuletõrjujad leiavad majast ühe väikese poisi surnukeha ning tema vanema venna, kes oli veel vaevu elus. Kuna üks poistest leiti surnuna jõuab see juhtum inspektor Adam Fawley'ni. Mis talle ja tiimile aga väga imelik tundub on see, et laste vanemaid ei leitud. Ema kohta neil täpsem info puudub, kuid laste isa Michael peaks viibima kodust eemal, konverentsil. Kummaline on aga see, et neil ei õnnestu meest telefoni teel kätte saada. Juhtumit uurides tuleb ilmsiks järjest häirivamaid detaile ning pole kahtlustki, et see on üks häirivamaid juhtumeid, mida inspektor Fawley ja tema meeskond uurinud on.
Mulle meeldib ka see, kuidas Cara Hunter oma romaane üles ehitab. Lisaks tavapärasele politseitöö ja tegelaste eraeludest kirjutamisele on tema romaanides ka veebiartiklid uuritava sündmuse kohta ning (telefoni)vestlused on kirja pandud uurija(te) ning küsitletavate vaheliste dialoogidena. Kõik need haakuvad teineteise külge nii, et tekib üks huvitav ja ladus põnevik. Kuna see sari ja autor on mulle väga meeldima hakanud kavatsen kindlasti ka sarja järgnevad osad läbi lugeda. Interneti andmeil on sarjas veel kaks osa, mis loodetavasti ka eesti keeles avaldatakse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar