Keset sünget metsa toimub uue hotelli Mõis avamispidu. See on pidulik ja glamuurne üritus ning millegi arvelt ei ole kokku hoitud. Aga kohalikele inimestele Mõis ei meeldi, sest see on ümbritsevat loodust - metsa ja mereranda - üha enam üle võtmas. See omakorda on viinud konfliktideni hotelli arendaja ja kohalike elanike vahel.
Sel nädalavahetusel, mil Mõis avatakse saab kohalik politsei sinna väljakutse. Hotell põleb ning rannalt leitakse surnukeha. Mis selles hotellis juhtus?
Romaan on kirjutatud nii, et iga peatükk on kirja pandud erineva tegelase - hotelli arendaja Francesca, hotellitöötaja Eddie, hotelli külastaja Bella ning hotelli arhiteksti ja Francesca abikaasa Oweni - silme läbi. Lisaks on ka peatükid, mis kirjeldavad hotellis juhtunud sündmuste uurimise käiku. Ja on peatükid, päeviku sissekanded, mis annavad üsna üheselt mõista, et keegi külastajatest tundis Francescat juba varasemast ajast.
Nende kaante vahel peitub palju põnevust, kübeke armastust ning üksjagu müütilist. Mulle enamasti ei meeldi, kui põnevikesse müütilisi olendeid sisse kirjutatakse, kuid selle romaani puhul see mind ei häirinud. Pigem andsid need loole juurde parasjagu põnevust.
Mulle meeldis selleromaani ülesehitus. Peatükid olid paraja pikkusega ning lõppesid alati nii põnevalt, et kohe pidin edasi lugema, sest tahtsin väga teada, kuidas see lugu lõpeb. Huvitav oli ka lugeda, kuidas oleviku ja mineviku sündmused omavahel haakusid. Pean tunnistama, et selle romaani lõppu ma ette aimata ei osanud.
"Pööriööpidu" on ideaalne raamat, mide pimedal (ja tormisel) sügis- või talveõhtul lugeda. Soovitan!
Teised Lucy Foley romaanid minu blogis:
