Luksuslik Idakespress. Selle rongi Calais' nimelisse vagunisse on kokku juhtunud erinevatest rahvustest, erisuguse sotsiaalse staatuse ning kardinaalselt erinevate iseloomudega inimesed. Üks neist, härra Ratchett on aga veendunud, et keegi vagunis viibijatest tahab teda tappa.
Detektiiv Hercule Poirot on samuti sellele rongisõidule minemas. Tema suureks üllatuseks ja meelehärmiks juhtubki see, mida härra Ratchett kartis. Mees leitakse oma kupeest surnuna. Asi ei olekski ehk nii imelik, aga on üks detail, mis on enam kui kummaline - kupee uks oli seestpoolt lukustatud.
Rongi teekond peatub paariks päevaks tugeva ja tiheda lumesaju tõttu ning Poirot on keerulise väljakutse ees. Ta peab välja selgitama, kes on mõrvar, kuid ta ei tea midagi reisijate, teenindava personali ega ka tapetu taustast.
Peagi ilmneb, et Ratchett ei olnud sugugi see mees, kellena ta end esitles. Ja mingil põhjusel tundub, et keegi reisijatest tema surma pärast ei kurvastanud. Aga miks? Ning kellel oli põhjust härra Ratchett tappa?
Sel aastal olen erinevates lugemisteemalistes väljakutses osalemiseks lugenud üsna mitu Agatha Christie kriminaalromaani. Olin millegipärast, ei teagi täpselt miks, skeptiline, kui igaüht neist lugema hakkasin, kuid need kõik on olnud täpselt minu maitse. Tegevus toimub ühes kindlas kohas (nn locked room mystery), mistõttu on ka kahtlusaluseid kindel arv. Seda tüüp krimkad panevad mind alati hoogsalt kaasa mõtlema - kes on mõrvar ning mis on tema motiiv? Romaani "Mõrv Idaekspressis" puhul suutis autor nii mõnelgi korral mind valedele jälgedele juhtida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar