Kui emadus ei ole selline nagu oodata võiks...

Emaks saamine. See peaks tekitama elevust kõigis naistes, kes emaks tahavad saada. Peaks olema imeline näha oma lapse arenemist, esimesi samme ja sõnu. Kuid emadus ei tekita kõigis naistes selliseid tundeid. 

Blythe'i elu kulgeb nii nagu igal teiselgi noorel naisel. Ülikooliaastail tutvub ta toreda noormehe, Fox'iga ning aja möödudes hakatakse ka tõsisematele tulevikuplaanidele mõtlema. Noored abielluvad ning Fox on veendunud, et Blythe'st saab kunagi tema lastele hea ema. Kuid Blythe'i lapsepõlv ei ole olnud helge ja ta arvab, et mees ei suuda sellest aru saada. Blythe kardab, et tal puudub emainstinkt, kuid ta usub, et on lapse saamiseks võimeline, seda eelkõige vaimses mõttes. Ei lähegi kaua aega mööda, kui Blythe jääb lapseootele ning nende perre lisandub pisike Violet. 

Olles värskelt emaks saanud tundub Blythe'le, et tema suhe tütrega ei ole selline nagu ta ette kujutas. Ta tahab kõigest väest pakkuda Violetile sellist lapsepõlve, millest ta ise ilma jäi. Aga tüdruk on sageli viril ja tõsine, üldse mitte selline nagu lapsed Blythe'i arvates olema peaksid. Samas isaga suheldes on tüdruk rõõmsameelne ja lõbus. Peagi hakkab talle tunduma, et Violetiga ei ole kõik korras. Kas asi on Violetis? Või on ajalugu end kordamas ning Blythe läheb oma ema ja vanaema jälgedes?


"Kahtlus" räägib ühe suguvõsa naistest. Naistest, kes on saanud emadeks, kuid kel puudub emainstinkt. Blythe teab, et nii tema emal kui ka vanaemal see puudus, kuid ta üritab kõigest väest olla oma tütrele parem ema. Beebi tulek ja sellega kaasnevad emotsioonid võivad värskelt emaks saanud naistes niigi stressi tekitada, sest senist elu enam tagasi ei saa - lapse tulek muudab jäädavalt kõike. Blythe'i piinab sealjuures veel dilemma - kas ta on oma lapsele piisavalt hea ema? Ta kardab tütart alt vedada, kuid samaaegselt tunneb ta, et midagi on valesti kas tema enda või Violetiga. See küsimus närib teha üha enam, kui ta näeb, kuidas tütar on oma isaga koos olles hoopis teistsugune. 



Neid ridu kirjutades olen ka ise pisipoja ootel ning tema tulekuks valmistumas. Oli huvitav lugeda, milliseid tundeid emakssaamine romaani tegelastes, eriti Blythe's tekitas. Päris mitmel korral pidin endale meelde tuletama, et tegu on ikkagi väljamõeldud teosega ning romaanis aset leidvad sündmused ei ole tegelikkus. Teisalt muudab lastesaamine iga naist ning me ei tea kunagi, kas meile lapsevankriga vastu jalutav noor ema on lapse saamiseks valmis olnud või on teda vallanud samasugused emotsioonid, mida koges Blythe?

Raamatu kaanel on kirjas: "On raamatuid, mida ei suuda käest panna. Ja siis on raamatud, mida pole võimalik unustada". "Kahtluse" puhul on asi kindel - seda romaani ei ole võimalik lugeda ilma, et see Sinus emotsioone ei tekitaks. Ning jah, tegu on tõepoolest romaaniga, mis jääb mõtetesse keerlema veel kauaks peale lugemist. Minu poolt saab "Kahtlus" igatahes kindla lugemissoovituse!



Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mis peitub ilusa fassaadi taga?

Miks on hea hoida sotsiaalmeedia kontod privaatsena?

Kas kadunud tüdruku ema süda saab lõpuks rahu?