Rootsis Falunis leiab Mattias Flink'i käe läbi aset rida mõrvu. Kui leitakse surnuks kägistatud naine ja saab selgeks, et ta ei ole kaugeltki ainus, kes sellisel moel tapeti saab selgeks, et keegi aga kasutab Flink'i kuritegude lainet ära. Juhtumit hakkab uurima Tomas Wolf, keda ÜRO sõdurina läbi viidud missioonid ei ole hellitanud ja seda just vaimse poole pealt. Omal moel on mehele abiks ajakirjanik Vera Berg, kes põgeneb oma endise elukaaslase ja tolle kamraadide eest.
See raamat oli alguses minu jaoks üsna segane ja hektiline, kuid mida rohkem lugesin, seda selgemaks pilt läks. Läbivaks teemaks oli rassiviha, mis ei ole kahjuks ka tänapäeva ühiskonnas tundmatuks probleemiks. Esimestest kuritegudest saati vihjasid raamatu autorid tugevalt, et süüdlaseks on alkohoolikust näitleja Micael Bratt. Olles lugenud nii mõnegi krimiromaani olin aga kindel, et tegelikult on süüdlane keegi teine. Kui siis selgus, kes tegelik süüdlane oli, olin veidi üllatunud, kuid sellist "Vau, SEE tegelane oligi või?!" efekti ei tekkinud.
Tomasele tundsin omal moel kaasa, sest on selge, et erinevates probleemsetes riikides missioonidel käies on raske kainet mõistust säilitada. Ühel missioonil tekkisid tal tugevad tunded ühe kohaliku naise vastu, kes hiljem Rootsi elama asus. Mina arvasin, et okei, Tomas küll armus, kuid jätab need tunded maha, kui missioonilt tagasi koju jõuab. Olin temas veidi pettunud, kui ta oli sisuliselt valmis oma perekonna maha jätma, et ainult teise naisega koos saaks olla. Aga ehk on asi lihtsalt minus, kes ma põhimõtteliselt ei salli suhetes petmist :D
Kuna raamatu tagakaanel on kirjas, et tegu on krimisarja avaosaga siis arvestades, millise ka Eesti ajaloos olulise sündmusega see raamat lõppes, ootan huviga järgmisi osasid. Tahaksin põnevusega teada, kuidas autorid seda sündmust oma raamatusarjas kajastavad.
Soovitan neile, kellele meeldib lugeda lähiajaloos aset leidvaid krimiromaane.
Suur tänu kirjastusele Varrak selle raamatu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar