Hanna Ahlander. Stockholmi politseiinspektor, keda on tabanud täielik ebaõnn. Ta on jäänud ilma oma tööst, elukaaslasest ning tagatipuks ka elukohast. Ta otsustab minna oma õe majja Åres, et aeg maha võtta ja elu üle järele mõelda. Hanna tundus minu jaoks esmalt olevat tüüpiline põhjamaade krimikirjanduse politseinik, kel asjad ühtviisi halvasti nii era- kui ka tööelus. Samas on ta aga soe inimene, kel on tugev õiglustunne ning politseitöö on talle südamelähedane. Peale üht pidu jääb kadunuks kohalik tüdruk Amanda. Hanna saab sellest teada juhuslikult sotsiaalmeediast ning otsustab tüdruku otsingutel kaasa aidata.
Kohalik politseinik Daniel on alati igatsenud rahulikku ja stabiilset pereelu. Nüüd, mil tal on naise Idaga esimene laps, Alice, tunneb ta, et on kauaigatsetud rahusadamasse jõudnud. Ka Daniel teeb oma tööd südamega. Seda oli läbi raamatulehtede tunda, kui väga ta pingutas, et Amanda leida. Leida ta enne, kui on liiga hilja.
Raamatust tuleb üsna selgelt välja see, et tegevus leiab aset väikeses kohas, kus kõik tunnevad kõiki (ja arvavad, et teavad kõigi kohta kõike). Näiteks sai Hanna teada olulise fakti potentsiaalse kahtlusaluse kohta teada siis, kui koos kohalikega Amandat otsimas käis.
Viveca Steni sulest olen varem lugenud Sandhamni-sarja, mis mulle väga meeldis. "Lume ohver" on Viveca Steni uue raamatusarja Åre mõrvad esimene osa. Need kaks sarja on nii mõnegi koha pealt sarnased. Mõlema tegevus leiab aset väikeses kohas ning mees- ja naispeategelane lahendavad koos kuritegusid.
"Lume ohver" oli alguses minu maitse jaoks veidi aeglane, kuid mida rohkem lugesin, seda rohkem see lugu mind endaga kaasa tõmbas. Boonuseks ka see, et kurikaela ma ära ei arvanudki enne, kui autor sellele raamatu lõpus üsna tugevalt vihjas. Igatahes jättis Åre mõrvade sarja esimene osa mulle sügava mulje ning kindlasti plaanin ka sarja järgmisi osasid lugeda.
Suur tänu kirjastusele Pegasus selle raamatu eest!
Teised Viveca Steni raamatud minu blogis:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar