Sonny Lofthus - populaarne ja eeskujulik poiss, andekas ja lootustandev maadleja. Ta oli alati öelnud, et tahab käia oma isa jälgedes ja saada politseinikuks. Tema isa aga tegi enesetapu ning jättis endast maha kirja, milles tunnistas end korruptsioonis süüdi. Elul olid ka Sonny jaoks teised plaanid, mis poisi 18 aastaselt pikkadeks aastateks trellide taha saatsid. Seal käisid kaasvangid talle pihtimas ja ühelt kaasvangilt saab Sonny teada jahmatava tõe - tema isa ei sooritanud enesetappu. Ta mõrvati. Ja Sonny tahab nüüd oma isa tapjale kätte maksta.
Raamatus jooksevad paralleelselt kaks liini - mõrvade uurimised ning Sonny lugu peale tema vanglast põgenemist. Terve raamatu vältel toimub Nesbøle omaselt pingeline kassi-hiire mäng. Lugedes saab aina selgemaks, et mõrvad ja Sonny peavad omavahel seotud olema. Kas see ka nii oli, seda saad juba ise raamatust lugeda.
Lugedes mõtlesin aina sellele, kuidas see romaan lõpeb, sest Nesbø romaanide lõpplahendused on minu jaoks alati olnud kui kirsid tordil. Aga pean tunnistama, et seekord jäi see minu jaoks veidi ... lahjaks, eriti just Sonny osas. Jah, tema jaoks lõppesid asjad küll positiivselt, mis otsad ilusti kokku tõmbas, kuid mina ootasin veidi keerukamat lõppu.
Aga Jo Nesbø (ja ka muidu kriminaalromaanide austajatel) soovitan seda lugeda - algus võib küll olla veidi veniv, aga mida rohkem loed, seda rohkem saad aru, kuidas autor selle romaani tegevusliinid omavahel seob ja seda huvitavamaks ning kaasahaaravamaks läheb ka romaan.
Suur tänu kirjastusele Varrak selle raamatu eest!
Teised Jo Nesbø raamatud minu blogis:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar