Introverdina ekstravertide keskel

Minu eelarvamus Lõuna-Aafrika Vabariigist oli, et see on ohtlik ja ebaturvaline ning turistina ma sinna ei kipu. Seega oli "Minu Lõuna-Aafrika Vabariik" hea viis Aafrikaga veidi lähemalt tutvust teha.

Raamatu autor Gertrud Talvik lubas endale, et 20. eluaastaks on ta külastanud kõiki maailma kontinente. Elu läks edasi ja lubadus ununes. Ühel hetkel tuli aga arusaam, et Aafrika on viimane külastamata paik. Mõeldud-tehtud ning õpingud Kaplinna ülikoolis võisid alata. Suure osa raamatu sisust moodustavadki autori seiklused ülikoolis ning suhtlus sealsete üliõpilaste ja õppejõududega. Oli ka omamoodi huvitav lugeda, mida ja mil viisil Gertrud õppis, sest see sisaldas lisaks teoreetilisele poolele ka suurel hulgal erinevaid katseid laboris. Ma ise õppisin ülikoolis pigem neid aineid, mille puhul tuli sisuliselt ainult loengus käia, kodutööd teha ning eksam või arvestus sooritada. See oli täielik vastand minu ülikooliaastatele, mistõttu lugesin selle kohta suure huviga. 

Minu abikaasa on seoses tööga üsna palju reisinud ning läbi tema juttude tean, et mõnedes Euroopa riikides luuakse töökohti (küll kunstlikult, kuid neid kohti on siiski just nende töötajate endi jaoks vaja) juurde - alates inimestest, kes avavad uksi kuni inimesteni, kes sinu eest hotellides liftinuppe vajutavad. Raamatu autor kirjeldas, kuidas Lõuna-Aafrika Vabariigis tanklasse sõites autoakna avas ning tanklas siis inimene tema eest paagi täis tankis. See oli põnev äratundmishetk. 

Üks huvitav nähtus, mida autor kirjeldas on fynbos. Taimestik, mille elutähtsaks osaks on tuli. Jah, nii veidralt kui see ka ei kõla. Sealsed taimed armastavad tuld ning on harjunud, et iga paarikümne aasta tagant sealne maastik põleb, mille tagajärjel taimed tuhastuvad ning väetavad sealse mulla ning pannakse alus uute taimede levikule.ma ei olnud varem kuulnud maastikust, mille elutsükli üheks kindlaks osaks on põlemine.

"Minu Lõuna-Aafrika Vabariik" oli põnev ja silmiavav raamat riigi kohta, millest ma varem (peale Nelson Mandela) eriti midagi ei teadnud. 

Suur tänu kirjastusele Petrone Print selle raamatu eest!