Kas puhkus saarel aitab eluraskused unustada?

Wighti saar. 

Jodie on töö- ja eraelus aja maha võtnud ning on suundumas just sellele saarele. Ta peatub seal oma venna Bill'i paatmajas, kus talle pakub seltsi Bill'i palgatud koristaja Marilyn. Peagi tutvub Jodie kõrvalasuva paatmaja omaniku Ned'iga. Ned ja Marilyn ärgitavad teda mugavustsoonist välja tulema ja uusi asju proovima ning saare eluga tutvuma.

Esmapilgul tundub, et tegu on justkui "tüüpilise naistekaga", eelkõige avaldub see minu jaoks Jodie ja Ned'i vahelises suhtluses. Kuid peatükk peatüki haaval saab lugeja teada, miks Jodie üleüldse aja maha võttis ning tuli saarele sedavõrd järsku, et ei öelnud sõnagi isegi oma parimale sõbrannale. Ja olgu öeldud, et need põhjused on, vähemalt minu arvates, vägagi arvestatavad. 

Tegelastest oli minu jaoks sümpaatseim Marilyn, kelle puhul meeldis mulle tema positiivne ja elujaatav hoiak, mida ta suutis hoida minevikus läbielatust hoolimata hoida. Lugedes oli tunda, et see mõjus positiivselt ka Jodie'le. 

"Sillerdav meri ja suvetuul" on romaan, mille puhul tunnistan, et näiteks raamatukogus mu käsi selle järele ei haaraks, kuid see jõudis minuni tänu kirjastus Pegasuse vahvatele inimestele ning olen neile väga tänulik. See oli ühteaegu nii mõnus ja kerge lugemine, kuid samas oli sellel ka sügavam sisu, mis pani mind mõtlema. Endalegi üllatuseks meeldis see romaan mulle väga ning soovitan seda lugeda!

Suur tänu kirjastus Pegasusele selle raamatu eest!