Mõjuvõimsa pere pärijanna lugu

Selle raamatu peategelased Alice, kelle karjäär ajakirjanikuna on alles algamas ning Hayden, kes on oma ajakirjanikutöö eest juba auhinnagi saanud. Alice'i ja Haydeni kutsub Little Crescenti saarele Margaret Ives, kuulsusrikka minevikuga, kuid tänaseks avalikkuse eest tagasi tõmbunud naine. Margaret pakub nii Alice'li kui ka Haydenile kuu aja pikkust katseaega, peale mida valib ta kummagi neist, kes tema eluloo kirja saab panna.

Kuna saar on väike, satuvad Alice ja Hayden tahes-tahtmata kokku ning veedavad koos üha rohkem aega. Ajapikku tekivad nende vahel tunded, mida kumbki eitada ei saa.

Alice on üks mu lemmikuist raamatutegelastest. Temast õhkub positiivsust ja elujaatavat suhtumist, mis lugejatki nakatab. Samuti meeldis mulle lugeda Alice'i ja Haydeni vahelise suhte kujunemist sõprusest millekski enamaks. Margareti lugu jälgides mõtlesin sellele, et nii tihti arvatakse nn "kuldlusikas suus" sündinud inimeste kohta seda, et nende elu on muretu ja lihtne. Tegelikkus võib aga hoopis vastupidine olla.

See lugu sarnanes üsna suurel määral raamatuga "Evelyn Hugo seitse abikaasat" - mõlemas raamatus oli peategelaseks naine, kes tahtis oma lugu ise rääkida, et minevikusündmuste ümber keerelnud kuulujutud kummutada ning tõde päevavalgele tuua.

"Ilmatu võimas ja imekaunis elu" on esimene raamatu Emily Henry sulest, mida lugesin. See jättis mulle mõnusa ja sooja tunde ning soovitan seda mõne päikselise suvepäeva lugemiseks.

Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!

Jõuluhõnguline rännak läbi ajaloo

Elle elu on paras sasipundar. Ta on töötu ning ei tea, mida oma eluga peale hakata. Kõigele krooniks on ka tema suhe valusa lõpu saanud. Siis aga veeretab saatus Elle'i teele ootamatu pakkumise ühe perekonna loo kirja panemiseks. Pakkumine on helde, koos majutuse ja tasuta toitlustusega. Asja juures on ainult üks konks - inimene, kes pere loo kirja paneb, peab armastama jõule. Elle'ga on aga vastupidi, talle ei meeldi jõulud üldse. Siiski otsustab Elle pakkumise vastu võtta ning ta kolib vana daami Estelle ja tema abilise Angela juurde, et lugu kirja panna. Nende naabermajas elab Ben, kellega, nagu hiljem selgub, jagab Elle paljugi muud kui sama sünnikuupäeva.

Loos kulgevad paralleelselt olevik ja minevik. Mineviku peatükid jutustavad Estelle ja Angela majas varem elanud inimeste lood ning toimuvad läbi ajas rändamise, seega on loos ka parajalt maagiat. Iga minevikulugu toimus erineval ajajärgul, seega oli see lugu ka omamoodi rännak ajaloos. 

Algusest peale oli muidugi selge, et Elle ja Ben jäävad raamatu lõpus kokku, kuid see ei vähendanud mõnusat lugemiselamust. Siin-seal oli ka armastuslugudele omaseid klišeehetki, nendele tasakaaluks olid veidi tõsisema sisuga ajaloos toimunud sündmused. Tegu oli südamliku ja sooja looga, mida jõulude ajal lugeda soovitan.

Tõeliselt suur armastuslugu

Rebecca Yarroselt olen varasemalt lugenud fantaasiaromaani "Neljas tiib", mis mulle väga meeldis. Seekordses postituses tuleb juttu tema kirjutatud armastusromaanist "Kui peaks juhtuma".

Loo peategelased on Izzy ja Nate, kes kohtuvad 2011. aastal juhuslikult lennukis, nende kohad asuvad kõrvuti. Nende lennuk aga kukub alla vahetult peale õhkutõusmist ning nad aitavad teineteisel õnnetuse tagajärgedega toime tulla. Peale seda aga lähevad nende teed lahku. Izzy läheb poliitikasse ning Nate'i kutsumus on sõjavägi. Olgugi, et elu viib neid aastate jooksul ikka ja jälle kokku, ei saa neist siiski paar. Samas ei suuda kumbki neist ka edasi liikuda. 

Kümme aastat pärast esmakohtumist satuvad Izzy ja Nate kokku Afganistanis, kus olukord on enam kui ohtlik, sest Afganistan on kohe Talibani kätte langemas. Izzy on tulnud sinna, et leida üles oma fotoreporterist õde ning Nate on tema turvaülem. Nendevaheline suhtlus on pingline ning paljuski mõjutatud aastate jooksul tekkinud pettumustest. Siiski aga ei saa eitada, et tunded Izzy ja Nate'i vahel ei ole aastatega kuhugi kadunud.

Tegelastest oli minu jaoks sümpaatseim Izzy, kes, hoolimata vanemate egoistlikust suhtumisest, oli märksa inimlikum. Ka kriisiolukorras suutis ta säilitada kainet mõistust ja tegutsemisindu. Nate'i puhul oli aru saada, et tema soov teha sõjaväes karjääri oli suuresti tingitud isa jäisest suhtumisest temasse. Ebasümpaatseim tegelane oli minu jaoks Jeremy (kuid eks õiges armastusromaanis vast peabki taoline tegelane sees olema).

"Kui peaks juhtuma" oli armastuslugu selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Siiski oli nende kaante vahel salapärane "miski" ning üldjoontes see mulle meeldis. Soovitan, kui soovid lugeda raamatut suurest armastusest.

Teised Rebecca Yarrose raamatud minu blogis:

Empüreumi sari:

"Neljas tiib"