Uurija Renee Ballard oli kolleegide seas kõrgelt hinnatud hetkeni, mil ta esitas leitnant Olivase suhtes seksuaalse ahistamise kaebuse. Peale seda määratakse naine öise vahetuse uurija ametikohale. See tähendab, et ta saab koos paarimehe Jenkinsiga öösel väljakutse ja alustab uurimist, kuid peab igal hommikul juhtumite uurimise pooleli jätma ja need vastavate osakondade uurijatele üle andma. Esiti tundus selline kontseptsioon minu jaoks natuke imelik, kuid et romaani tegevus leiab aset Los Angeleses, siis kuritegevust jätkub seal ilmselt nii päevaseks kui ka öiseks ajaks.
Ühel ööl satub Ballard kahe juhtumi otsa. Leitakse peaaegu surnuks pekstud protsituut ning ühes ööklubi tulistamises saab surma ettekandja, kes juhtus valel ajal vales kohas olema. Naine tunneb, et tahab need juhtumid kindlasti ise lahendada, et need ei jääks aja ja tööjõu nappuse tõttu "riiulile tolmu koguma."
Romaani peategelane Ballard mulle meeldis. Ta oli pühendunud, tegi oma tööd südamega ning oli näha, et kuritegude ohvrite saatus läheb talle korda. Samuti oli mulle sümpaatne tema paarimees Jenkins, kes tegi öise vahetuse tööd sellepärast, et saaks päevase aja koos haige abikaasaga veeta.
Kui romaanist endast rääkida, siis mind häirisid kaks asja - korraga uuriti kaht juhtumit ning sellest tulenevalt oli ka tegelasi minu jaoks pisut liiga palju. Kohati oli ka raske järge pidada, millist juhtumist neist kahest Ballard parajasti uurib (eriti siis, kui lugemine oli õhtul pooleli jäänud ning järgmisel päeval uuesti lugemist alustasin). Ühe juhtumi puhul arvasin üsna ruttu ära, kes süüdlane on, kuid teise puhul oli süüdlase isik minu jaoks üllatuseks.
Kuigi, nagu enne kirjutasin, oli selles romaanis tegelasi ja tegevust minu jaoks pisut paljuvõitu, oli "Öine vahetus" siiski üle keskmise huvitav ja haarav lugemine. Raamatu sisekaanelt lugesin, et sügisel peaks eesti keeles ilmuma ka sarja teine osa, mida samuti kindlasti lugeda plaanin.
Suur tänu Helios kirjastusele selle raamatu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar