Julm kuritegu vaikses külas

Ühes kõrvalises ja vaikses orus on talu, mis on koduks ühele perekonnale. Kuna nende naaber Karl ei ole neist juba ligemale nädal aega midagi kuulnud ning pererahvas ei vasta ka tema sõnumitele, otsustab mees asja uurida. Igaks juhuks, veendumaks, et nendega on kõik korras. Oma suureks imestuseks näeb Karl maja ees lumel jalajälgi, kuid keegi ei tule ust avama. Ta otsustab majja sisse minna, kuid kahetseb seda üsna pea. Sest majas sees leiab ta end keset kohutavat kuriteopaika. Juhtumit hakkavad uurima Týr ja Karó  ning kohtuarst Iðunn. 

Raamatu peatükid vahelduvad oleviku ja mineviku vahel. Mineviku peatükkides saame lähemalt tuttavaks perekonnaga ning neiuga, kes nende juurde koduabiliseks läks. Lugema hakates tundus see raamat veidi igavavõitu, sest tundus nagu viitaks kõik ühele kindlale inimesele, kes selle pere liikmed ära tappis. Siis aga leiti ka see tegelane, keda algul süüdlaseks pidasin, surnuna ning peale seda muutus lugu märksa huvitavamaks. 

See lugu mulle meeldis, oli põnev ja kaasahaarav. Loo muutsid elavaks väga detailsed (olustiku)kirjeldused. Kui rääkida selle raamatu miinuspoolest, siis selleks oli see, et minu jaoks oli tegelasi ja tegevuspaiku veidi liiga palju ning kohati oli keeruline järge pidada kes on kes. Lugeda soovitan, kuid nagu mainitud - kirjeldused (sh mõrvapaikade omad) on selles raamatus vägagi detailsed.

Suur tänu kirjastusele Varrak selle raamatu eest!

Teised Yrsa Sigurđardóttiri raamatud minu blogis:

"Lüllikivi"

Öised kriminaalsed juhtumid

Uurija Renee Ballard oli kolleegide seas kõrgelt hinnatud hetkeni, mil ta esitas leitnant Olivase suhtes seksuaalse ahistamise kaebuse. Peale seda määratakse naine öise vahetuse uurija ametikohale. See tähendab, et ta saab koos paarimehe Jenkinsiga öösel väljakutse ja alustab uurimist, kuid peab igal hommikul juhtumite uurimise pooleli jätma ja need vastavate osakondade uurijatele üle andma. Esiti tundus selline kontseptsioon minu jaoks natuke imelik, kuid et romaani tegevus leiab  aset Los Angeleses, siis kuritegevust jätkub seal ilmselt nii päevaseks kui ka öiseks ajaks.

Ühel ööl satub Ballard kahe juhtumi otsa. Leitakse peaaegu surnuks pekstud protsituut ning ühes ööklubi tulistamises saab surma ettekandja, kes juhtus valel ajal vales kohas olema. Naine tunneb, et tahab need juhtumid kindlasti ise lahendada, et need ei jääks aja ja tööjõu nappuse tõttu "riiulile tolmu koguma."

Romaani peategelane Ballard mulle meeldis. Ta oli pühendunud, tegi oma tööd südamega ning oli näha, et kuritegude ohvrite saatus läheb talle korda. Samuti oli mulle sümpaatne tema paarimees Jenkins, kes tegi öise vahetuse tööd sellepärast, et saaks päevase aja koos haige abikaasaga veeta. 

Kui romaanist endast rääkida, siis mind häirisid kaks asja - korraga uuriti kaht juhtumit ning sellest tulenevalt oli ka tegelasi minu jaoks pisut liiga palju. Kohati oli ka raske järge pidada, millist juhtumist neist kahest Ballard parajasti uurib (eriti siis, kui lugemine oli õhtul pooleli jäänud ning järgmisel päeval uuesti lugemist alustasin). Ühe juhtumi puhul arvasin üsna ruttu ära, kes süüdlane on, kuid teise puhul oli süüdlase isik minu jaoks üllatuseks. 

Kuigi, nagu enne kirjutasin, oli selles romaanis tegelasi ja tegevust minu jaoks pisut paljuvõitu, oli "Öine vahetus" siiski üle keskmise huvitav ja haarav lugemine. Raamatu sisekaanelt lugesin, et sügisel peaks eesti keeles ilmuma ka sarja teine osa, mida samuti kindlasti lugeda plaanin.

Suur tänu Helios kirjastusele selle raamatu eest!

Politseinik osutub petetuks

"Petetu" on Kate Linville'i sarja esimene osa, mille keskmes on kaks paralleelselt kulgevat lugu. 

Ühe loo keskseks tegelaseks on Kate, üksik ja introvertne Scotland Yardi politseinik. Sõpru tal ei ole, töökaaslastega ta eriti läbi ei käi ning elukaaslast tal samuti ei ole. Naise elus on ainult üks inimene, keda ta täielikult usaldab - tema isa. Ühel saatuslikul päeval Kate'i isa mõrvatakse. Ilmselgelt on Kate murest murtud ning tahab teada, kes ta isa tappis. Kohalik politsei, eesotsas Calebiga küll uurib asja, kuid iseenesestmõistetavalt tahab ka Kate asja omal käel uurida. Mida rohkem Kate isaga juhtnut uurib, seda uskumatumaid asju ta tema kohta teada saab. Tunduks nagu oli isa hoopis teine inimene, kes Kate'i eest nii paljut varjas. 

Teise loo keskmes on Londonis elav stsenarist Jonas, kes plaanib koos abikaasa ja adopteeritud lapsega mõnusat perepuhkust. Kuid kui nende muust maailmast eraldatud puhkekohta ilmub pelgupaika otsiv kurjategija, muutub nende puhkus üsna pea õudusunenäoks.

Pean tunnistama, et see romaan tundus mulle sisututvustuse järgi huvipakkuv, kuid olin ka teataval määral skeptiline - raamat on nimelt üsna paks ning mõtlesin, kas autor on kirjutanud romaani, mis ka päris lõpus pinget suudab pakkuda? 

Loo ülesehitus mulle meeldis. Romaanis oli küll kaks paralleelselt kulgevat lugu, kuid nad olid kirjutatud selliselt, et üleminek oli sujuv ja seega see mind lugemisel ei häirinud, pigem lisas loosse põnevust juurde. Raamatu lugemise vältel oli pinget tunda küll, eriti neis peatükkides, mis rääkisid Terryst ja tema elukaaslasest Neilist. Lisaks muidugi mõtlesin, kes Kate'i isa mõrva taga võiks olla. Mingil hetkel käisid pea kõigi tegelaste nimed peast läbi, sest tundus, et mingit imelikku rada pidi võiks neil kõigil selleks põhjust olla. 

Raamatu lõpp oli minu jaoks üllatav, osutusin ise petetuks. Hoolimata sellest, et raamat oli üsna paks, tegelasi ja sisuliine palju, siis ei tekkinud kordagi tunnet, et autor oli mõne sisuliiniga üle pingutanud või et mõni tegelane oleks liiast olnud. Soovitan lugeda (ja ootan juba kannatamatult järge).

Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!