Enesetapp? Või hoopis kavalalt plaanitud mõrv?

"Lüllikivi" on Freyja ja Huldari lugudesarja neljas osa.

Politseinik Huldar kutsutakse sündmuspaigale - mere ääres asuva kaljurahnu juurde, mida rahvasuus kutsutakse Lüllikiviks. Ta leiab eest mehe surnukeha. Huldar ja tema kolleegid arvavad, et mees on tõenäoliselt end ise üles poonud. Seda hetkeni, mil terane praktikant Lina juhib nende tähelepanu asjaolule, et mehe rinnale on naelapüstoliga kinnitatud paberilipik. Politsei küsitleb Helgi, surnud mehe asjus tema kolme lähedasemat sõpra. Selle juures on ainult üks "aga" - nad kõik varjavad ühiselt saladust, mille ilmsiks tulekul oleks nende kõigi jaoks tõsised tagajärjed. 

Samal ajal kutsutakse Freyja koos kolleegiga üht korterit kontrollima. Nad leiavad eest väikese poisi, kes on korteris täiesti üksi. Poiss väidab, et üks mees tõi ta korterisse ning käskis tal seal vagusi püsida. Oma suureks üllatuseks kuuleb Freyja koputust uksele ning ukse taga seisab ei keegi muu kui Huldar. Paralleelselt hakatakse uurima mõrva ning seda, miks poiss üksi korterisse jäetud oli. 





Lugu oli minu maitse jaoks piisavalt keerukalt kirja pandud. Olles lugenud läbi üle poole raamatust oli endiselt ebaselge, kas, kes ja miks Helgi tappis. Jah, mul olid selles osas omad kahtlustused, kuid ei olnud kindlat tunnet, et just see konkreetne tegelane võib selle teo taga olla. Lõpuks jooksevad loo niidid omavahel kokku ning tuleb ilmsiks, et Helgi tõepoolest mõrvati. Selle teo saab kokku võtta ühe sõnaga - kättemaks. Aga - autor on pannud loo kirja lausa NII oskuslikult, et lõplik tõde selgub alles viimastes peatükkides.

Freyja ja Huldari lugudesarjast olen nüüdseks lugenud kaht osa. Mõlemad on olnud meeldejäävad ning on pannud mind pingsalt kaasa mõtlema. Heale krimiromaanile kohaselt ei selgu tõde enne, kui alles raamatu viimastel lehekülgedel. Samuti meeldib mulle sarja tegelaste omavaheline, mõnusalt sarkastiline must huumor. Yrsa Sigurðardóttir on  kindlasti üks neist autoritest, kelle romaane soovitan, kui Sulle pakub huvi islandi krimi. 

"Lüllikivi" soovitan lugeda, kui otsid vaheldust veristele krimiromaanidele ning kui Sind ei häiri ... kuidas seda nüüd öeldagi... ebameeldivad ja häirivad detailid. 


Suur tänu kirjastusele Varrak selle raamatu eest!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mis peitub ilusa fassaadi taga?

Miks on hea hoida sotsiaalmeedia kontod privaatsena?

Kas kadunud tüdruku ema süda saab lõpuks rahu?