Mis toimub "rikaste ja ilusate" suletud uste taga?

Janey Markhamil avaneb tänu abikaasa töökohavahetusele võimalus kolida Buckingham Crescent'i nimelisele tänavale. See on koht, kus kõik tahavad elada, sest seal kodu omades näitad, et oled oma elus jõudnud heasse kohta. Kohalikud aga ei võta Janey't just eriti soojalt vastu. Kui ta tutvub oma poja klassivenna ema Tanyaga muutub kõik ning Janey tunneb, et lõpuks on ka tema oma eluga igakülgselt rahul. Nõrkushetkel jagab Janey Tanyaga saladust, mida endaga pikalt kaasas on kandnud. Ta võib ju ometi sõpra usaldada?

Seda raamatut lugedes mõtlesin sellele, kui palju inimestele nende maine korda läheb. Buckingham Crescent'i elanikud on väga uhked, et just sel tänaval elavad, aga  ilusate fassaadide tagune "päris" elu ei pruugi sugugi nii ilus olla. Janey ja teiste sel tänaval elavate naiste abikaasad on peaaegu kogu aja tööl ja veedavad seetõttu peredega koos küllaltki vähe aega. 

Romaani teema mulle meeldis, just selles osas, mis puudutab nn "rikaste ja ilusate" eludes ja suletud uste taga toimuvat. Mis mulle selle raamatu juures aga üldse ei meeldinud oli see, et romaani esimene pool venis ja läks edasi üsna aeglaselt ning romaani lõpp tuli justkui ladinal kaela nagu paduvihm, minu jaoks oli romaani lõpp tempo poolest pisut liiga kiire. 

Soovitan, kui otsid veidi lihtsamat, kuid samas põnevat raamatut.

Suur tänu kirjastusele Pegasus selle raamatu eest!

Puhkus, mis muutub õudusunenäoks

Saarel asuv idülliline keskus. Sinna tullakse puhkama ja lõõgastuma, kuid kohalikud elanikud arvavad, et tegu on äraneetud paigaga. Jo on kutsunud oma lähedased sinna puhkusele, et perekondlikke sidemeid tugevdada. 

Ühel hommikul leitakse mere äärest kividelt noore naise surnukeha. Kummaline on aga see, et see naine ei olnud kuurordi külastaja ning ei pidanud üldse saarel viibimagi. Peagi leiab aset veel üks surmajuhtum ning asja kutsutakse uurima Elin Warner. Naisele saab peagi selgeks, et need surmad ei olnud juhuslikud. Aga kes on see inimene, kes on kuurordi külastajad sihikule võtnud? Ja miks ta seda teeb?

Sarnaselt Sarah Pearse'i neelmise romaaniga "Sanatoorium" toimub ka selle romaani tegevus ühes kohas, tegu on nn "locked rom mystery'ga". Mulle isiklikult see žanr väga meeldib, sest tegevuspaik on piiratud ning on käputäis tegelasi, põnev on lugedes mõelda, kes on mõrvar ja milline / millised on tema motiiv(id). Lugedes kahtlustasin nii üht kui ka teist tegelast ning ma ei jõudnud romaani lõppu ära oodata, et kurikaela tegelik isik ja tema tegutsemismotiiv teada saada. 

Mulle meeldis selle loo puhul see, kuidas minevik ja olevikomavahel seotud olid. Mida rohkem lugesin, seda enam tekkis minus huvi saada teada, mil moel saarel minevikus aset leidnud mõrvad on seotud praegu saarel kuurordis viibijatega. Lõpplahendust ega kurikaela isikut ma ära arvata ei suutnudki. 

Romaani ülesehitus on lugeja jaoks mugav, peatükid on mõnusalt lühikesed ning need lõppesid alati nii, et tekkis soov kohe edasi lugeda. Sarah Pearse'i romaane loen kindlasti ka tulevikus hea meelega. 

Soovitan, kui Sulle meeldivad atmosfäärilised põnevikud.

Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!

Teised Sarah Pearse'i raamatud minu blogis:

"Sanatoorium"

Kui lihtne on leida see Üks ja Ainus?

Match Your DNA. Lihtne viis leida üles see inimene, kes on Sinu üks ja ainus. Nii ongi selle romaani tegelased otsustanud teha, aga neil ei ole aimugi, kuidas see otsus nende elusid ja neid endid muudab. Ja milliseid ohte see endaga kaasa võib tuua. 

Selle raamatu lugemist alustades oli mul raske n-ö "minema saada". Tegelase oli üpris palju ning sageli pidin raamatut edasi-tagasi lehitsema, et mõne tegelase lugu meelde tuletada enne, kui edasi lugesin. Kui olin umbes esimese veerandi loetud saanud, tõmbas see raamat mind endaga tugevalt kaasa. Kõige rohkem tahtsin teada, kuidas lõpevad Ellie ja Christopheri lood. 

See romaan pani mind mõtlema sellele, kuivõrd haavatavad võivad IT-süsteemid olla. On ju lihtne mõelda, et arvutiprogramm otsib üles selle partneri, kes DNA kaudu Sulle määratud on, aga alati on oht, et süsteem kukub kokku või häkib keegi süsteemi sisse ja manipuleerib tulemustega. Kui olin romaani lugemise lõpetanud mõtlesin veel pikalt, et tegelikult ei tea meist keegi, mida tulevik toob. Võibki ju olla võimalik, et tulevikus saame näiteks lõunasöögiportsu hoopis tableti kujul, kus kõik vajalikud toitained meie kehadele vajalikus koguses sees on või siis, nagu siin romaaniski, ei otsi me endale partnerit ise, vaid laseme selle töö teha arvutiprogrammil. Ise olen aga arvamusel, et selle ühe ja ainsa leidmine n-ö "klassikalisel" meetodil on märksa huvitavam. Jah, see võib olla ka küllaltki keerukas ja aeganõudev protsess, kuid on tore tunda, kuidas inimesega koos olles (ja elades) temaga justkui üheks tervikuks saad, jäädes samas ka iseendaks. 

Soovitan neile, kes otsivad tulevikku vaatavat ning pisut ulme valdkonda kuuluvat lugemist.

Suur tänu kirjastusele Turdus selle raamatu eest!