laupäev, 18. veebruar 2023

Raamat Coloradost ja suusatamisest

Ene Sepp on autor, kelle sulest olen varem nii mõnegi hea noorteromaqani lugenud. Seega olin põnevil, et lugeda temalt midagi hoopis teistsugust - nimelt kirjutas ta raamatu oma elust Colorados. Colorado on üks neid USA osariike, mille nime olin mõistagi kuulnud, kuid rohkem ei teadnud ma sellest suurt midagi. Sestap oligi mulle üllatuseks, et Colorado asub maismaast kõrgemal ning see võib mõjuda ka tervisele. Kujutasin ette, et see võib avalduda näiteks iiveldustundes ja selles, et pea käib ringi. Kuid ei - ka peavalud ja ninaverejooksud võivad selle sümptomiteks olla. 

Raamatust oli huvitav lugeda, kuidas Ene oma abikaasaga tuttavaks sai. Ene tuli Eestist, tema abikaasa USAst ning tuttavaks said nad Uus-Meremaal suusalaagris. See pani mind mõtlema, kuivõrd veider võib maailm olla. Suusatamine jääb Ene ellu ka peale seda, kui ta USAsse kolib - nimelt töötab ta seal suusapatrullina. See on amet, millest ma samuti ei olnud varem kuulnud, ning oli huvitav lugeda, millised ja kui erinevad võivad ühe suusapatrullina töötava inimese tööpäevad olla.

Ene kirjutas, kuidas ta Starbucks'i kohvikus tööd käis tegemas. Fun fact: ka minust sai 29. aastaselt kohvijooja ning nüüd ei möödu päevagi tassi kohvi (või kaheta). Üks koht, mida tulevikus kindlasti külastada tahan, on Starbucks. Loodetavasti saan selle ka teoks teha. 



Asi, mida USA kohta varem teadsin oli see, et sealne arstiabi on meeletult kallis ning et inimesed lähevad haiglasse nii vähe, kui võimalik. Ene abikaasaga juhtus õnnetus ning ta kirjutas raamatus veidi ka sellega kaasnenud kulutustest. Ja kui seda lugesin, sain aru KUI kallis sealne arstiabi ikkagi on. Ja need summad olid ikka metsikud. 

"Minu Colorado" oli üks paremaid Minu-sarja raamatuid, mida lugenud olen ja seda eriti just tekstilise poole pealt. Oli aru saada, et autor on ka varem kirjutanud ning see andis raamatule palju juurde. Oli hea, mõnus ja ladus lugemine - soovitan!


Suur tänu kirjastusele Petrone Print selle raamatu eest!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kümme väikest sõdurpoissi...

Nagu pikaajalisemad blogilugejad teavad, siis üsna suure osa raamatutest, mida loen moodustavad krimiromaanid. Siiski ei ole ma siiani lugen...