Saladused naabermaja seinte taga

Kunstnik Henrietta (omadele Hen) ja tema abikaasa Lloyd on värskelt kolinud uude majja. Hen on aastaid kannatanud bipolaarse häire all, kuid on selletänu ravimitele kontrolli alla saanud. Nende naabriteks on Matthew ja Mira, kes neid kohe ka õhtusöögile kutsuvad, et naabritega lähemalt tuttavaks saada. 

Õhtusöögil märkab Hen midagi, mis teda veel paariks järgmisekski päevaks kummitama jääb. Nimelt oli naabrite kaminasilmsil vehklemistrofee, millelt Hen suutis välja lugeda sõne "noorteolümpia". 

Hen on alati tundnud huvi lahendamata mõrvade vastu. Talle tuleb meelde, et samasugune trofee läks kaduma ühe mõrvatud keskkooliõpilase kodust. Seega arvab Hen, et tema naabrimees ongi selle mõrva taga. Ta hakkab meest igal võimalusel jälitama ja kahtlustama olles kindel, et mees sepitseb taaskord üht mõrva. Taaskord on tegu sellise romaaniga, mille sisu siin pikemalt lahkama ei hakkaks, kuna see võtaks ära vähemalt poole sellest vau-efektist, mis minu lugedes tekkis. 

Hen oleks mulle jätnud tüüpilise naabrinaise mulje, sellise, kes on naabrite suhtes kahtlustav ja piilub salaja kardina vahelt nende tegemisi ja käimisi. Autor suutis selle aga edukalt bipolaarse häire taha peita, mis (küll mitte täielikult) Hen'i käitumist õigustas. Lugedes oli mul mõttes kaks varianti, kuidas see lugu lõppeda saab - kas Hen on, ise seda oma vaimsete probleemide tõttu teadmata, ise nende kuritegude taga või ongi tegu klassikalise põnevikuga, kus naabrinaine naabrimeest kahtlustab. Võin öelda, et üks neist versioonidest osutuski tõeks, kuid autor otsustas loole ikka korralikult vinti peale keerata. 

"Ohtlik tutvus" meeldis mulle väga. See oli kassi-hiire stiilis põnevik, mille leheküljed end lausa iseenesest edasi keerasid ning mida oli võimatu käest panna. Nõustun raamatukaanel öelduga: see on stiilne ning (ka minu arvates) seni Peter Swansoni parim põnevik. Üks selle aasta parimaid lugemiselamusi, soovitan!