Noorteromaan sellest, miks ei ole hea oma muredega üksi jääda

Aeg-ajalt meeldib mulle krimkade-põnevike vahepeale lugeda ka noorteromaane. Sestap hoian alati silma peal Tänapäeva kirjastuse noorteromaani konkursi töödel ning loen need pea alati läbi. Seekordses postituses tuleb juttu noorteromaanist "Lihtsalt ära jää üksi", mis saavutas kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2020. aasta noorteromaanivõistlusel II koha. Romaani autor on Kaia Raudsepp.

Lydia satub teel sõbranna juures koju vägistamise ohvriks. See pöörab tüdruku senise turvalise maailma pea peale ning ta pingutab, et oma perekonda ja sõbrannasid mitte muretsema panna. Lydial on keeruline jätkata tavapärast noore neiu elu, näiteks suhelda poisiga, kes talle pikka aega meeldinud on. Tüdruk püüab kõigest väest juhtunust üle saada kasutades selleks erinevaid viise. 

Esimesena räägib Lydia juhtunust naabripoisile Lucasele, kellega koos julgeb tüdruk olla tema ise, varjamata oma tundeid ja emotsioone. Lucase ja Lydia vahelised tunded on tuntavad isegi läbi raamatulehtede, kuid Lydiaga juhtunu on justkui nähtamatu müür nende vahel. 

Seejärel võtab Lydia julguse kokku ning räägib ka oma pere ja sõbrannadega. Arusaadavalt on kõik juhtunust teada saades šokis ja imestavad, et Lydia seda nende eest nii kaua varjas. Teatud mõttes tundis Lydia peale mure jagamist kergendust - sellise koorma kandmine ei saa kerge olla. Algul tekitas minus ebameeldivust Lydia sõbranna Sandra suhtumine, kui too ütles, et Lydia peaks juhtunust lihtsalt üle saama. Kuid sellel on omad põhjused, miks ei ole  Sandra pooltki nii kaastundlik, kui Lydia teised sõbrannad Teesi ja Mona. 

Mulle meeldis, et tegu oli tavapärasest mõnevõrra tõsisema noorteromaaniga. See haaras mind alates esimesest leheküljest ning elasin Lydiale kaasa. Sedavõrd raske teema puhul on raske peategelase tundeid mõista, kuid selles osas kiidan autorit, sest hea sõnakasutus annab üsna hästi edasi Lydia mõtteid ja tundeid. Romaani lõpp oli aga õnnelik ning seda ju ühelt noorteromaanilt oodata võibki. Samuti meeldis mulle, et lõpp oli konkreetne, sest lahtisi otsi ei oleks ma sellise sisuga romaani puhul eelistanud. Soovitan lugeda, sest autori sõnakasutus on lihtsalt seda väärt! Kuid ole hoiatatud - selle noorteromaani teema on tõepoolest raske.