Camilla Läckberg on minu arvates üks neist autoritest, kes krimisõpradele hästi tuttav on. Tema sulest on ilmunud kogu maailmas edukas Fjällbacka sari. Nüüd on temalt ilmunud uus psühholoogiline põnevik "Kuldne puur".
Romaani keskmes on jõukas Rootsi perekond - Faye, tema abikaasa Jack ning nende tütar Julienne. Faye'l oleks justkui kõik olemas - ideaalne abikaasa, armas tütar, luksuslik korter Stockholmi parimas rajoonis. Romaanis vahelduvad peatükid mineviku ja oleviku vahel. Mineviku peatükkidest saab lugeja teada Faye lapsepõlve kohta. Kuidas tema isa oli nii Faye ema, venna kui ka tema enda vastu vägivaldne. Mineviku peatükkidest saab lugeda ka selle kohta, kuidas Faye Majandusülikooli sisse astus ning seal oma parima sõbranna Chrisiga tuttavaks sai ning ka selle kohta, kuidas Faye ja Jack kohtusid.
Jackil ning tema sõbral Hendrikul oli juba koolis õppides pea idee luua oma firma. Kui Jack Fayega tutvus andis neiu talle mõtte panna firma nimeks Compare, ka andis neiu talle nõu, kuidas firmat edukalt edasi arendada. Veelgi enam - Faye sissetulekust olid nad mõnda aega sõltuvad, kui investorid Compare'i osas alt ära hüppasid. Ühel hetkel aga hakkasid asjad ülesmäge minema ning Jack ja Faye said endala lubada kõike kõige paremat.
Nende suhte algus oli tormiline ja kirglik, kuid seda ei saa öelda selle kohta, kuidas nende suhe lõpes. Nimelt satub Faye ühel õhtul peale, kui Jack teda teise naisega petab. Veelgi enam - Jack tahab Faye'lt lahutust, et alustada uut elu koos Ylvaga. Naisega, kellega ta Faye'le vahele jäi. Jackil on kavas naine täielikult ilma rahata jätte, kuigi suur osa Compare'i edust on tulnud just tänu Faye'le. See pöörab Faye maailma pahupidi. Ja kui ta avastab, et Ylva ei ole olnud Jack ainus armuke, vaid neid on olnud terve abielu jooksul palju rohkem, hakkab Faye kättemaksuplaane hauduma. Ja uskuge - see kättemaks ei ole kaugeltki mitte leebe.
Minu varasem kokkupuude Camilla Läckbergiga on olnud läbi Fjällbacka sarja, kuid ka "Kuldne puur" meeldis mulle väga. Läckbergile omaselt oli see kirja pandud ladusalt, mistõttu oli see hästi loetav. Nii nagu Fjällbacka sarja raamatutega oli ka käesoleva romaaniga nii, et mida rohkem lugesin, seda raskem oli raamatut käest panna. Tunnistan, et kuna Jack'i tegelaskuju jättis mulle tohutult ebasümpaatse mulje, siis elasin Faye'le kaasa ja hoidsin isegi pöidlaid pihus, et tema plaanid õnnestuksid. Samuti meeldis mulle, et Faye tegelaskuju ei olnud "lihtne koduperenaine", vaid haritud, tark ja ambitsioonikas naine, kes suutis oma tugevused maksma panna, et hävitada teda reetnud mees, seda nii ärilises kui ka eraelulises mõttes.
Ahjaa, mineviku peatükkides kirjutatakse ka sellest, et Faye isa mõisteti süüdi tema ema mõrvas, kuigi ema surnukeha ei leitudki kunagi. Ja kui ma lugesin "Kuldse puuri" viimast lauset, siis mõtlesin: "Ei või olla! SELLINE lõpp!" See pööras seniloetu ikka korralikult pea peale. Peale lugemist kiirustasin kohe arvuti taha, et saada teada, kas Läckberg on ehk juhuslikult sellele romaanile ka järje kirjutanud. Ning jah, Faye lool on ka järg ning ma loodan, et see tõlgitakse peagi ka eesti keelde. Mina ootan seda igatahes põnevusega!
Ah, mulle nii meeldis see raamat! Kui otsid endale suveõhtuks head lugemiselamust, siis soovitan kindlasti lugeda kas "Kuldset puuri" (või Fjälbacka sarja raamatuid).
Suur tänu kirjastusele Pegasus raamatu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar