Loo peategelaseks on Nobelsjukhuseti haigla erakorralise meditsiini osakonna arst Tekla Berg. Tal on fotograafiline mälu, mis nii mõnelgi korral talle häda kaela toob. Ta tarbib ka igasugu aineid, mida üks arst minu arvates küll tarbima ei peaks.
Raamatu alguses kirjeldatakse Nobelsjukhuseti EMO tööd. Äkitselt tuuakse sinna noahaavadega mees, kelle ravimist vaatavad pealt motojõugu liikmed, kes on relvastatud. Siis aga toimub ühes kõrghoones plahvatus ja tulekahju ning sündmuskohale läheb teiste seas ka Tekla. Ta päästab raskete põletushaavadega mehe elu. Mehe isik tekitab Teklas kahtlusi - tundemärgid viitavad, et tegu on tema venna Simoniga. Otseloomulikult on vend Tekla jaoks tähtis ning ta on venna nimel kõigeks valmis.
Samal ajal tegutsevad Stockholmis erinevad kuritegelikud võrgustikud. Loo keskmes on võrgustik, mida juhib Victor Umarov. Tegu on lausa "perefirmaga", sest Victori paremaks käeks on tema karmi käega poeg Sardor. Victoril on ka tütar Nina, kellest mees väga palju loodab. Ta loodab, et tütar hoiab nende nime au sees, kuid seda ilma kriminaalsete tegevusteta.
Selles romaanis oli üsna palju tegelasi ning algul oli raske järge pidada, kes on kes. Õnneks on raamatu sisekaanel peamised tegelased välja toodud, et pilt selgem oleks. Samas pean nentima, et kui raamatut edasi lugesin, said tegelased üha selgemaks. Romaanis on ka üsna palju niite, mis loo erinevaid osi ühendavad. Oli huvitav lugeda, kuidas autor romaani erinevad osad peensusteni lahti kirjutas ning need kõik lõpus omavahel ära ühendas. Vahel tekkisid lugedes momendid, mil osad tegevusliinid mulle arusaamatuks jäid, kuid mõned peatükid hiljem avastasin, kuidas need liinid romaani teiste osadega kokku sobituvad.
Selle romaani puhul oli huvitav lugeda, milline on arstide igapäevatöö. Kuna peategelane töötab EMO-s, siis oli suuremalt jaolt kirjeldatud just selle osakonna tööd. Mulle tundus algusest peale, et autor Christian Unge on suutnud seda üpriski ilmekalt ja detailiderohkelt edasi anda. Ahaa-moment tekkis alles siis, kui romaani lugemise lõpetanud olin ja tagakaane siseküljelt lugesin, et ta on ka ise arst.
See romaan oli põnev suvelugemine ning mina kasutaksin selle iseloomustamiseks sõna "pusle", sest see koosnes minu arvates erinevatest tükkidest, mis kokku ühendades moodustavad ühe väga huvitava põnevusromaani. Hetkel selle kohta internetist infot ei leidnud, kuid loodan, et autor kirjutab seda sarja edasi, sest paljud otsad, eriti Tekla osas, jäid lahtiseks.
Suur tänu kirjastusele Helios raamatu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar