Kui tütar kaob...

Seekordses postituses on juttu romaanist "Ja siis oli ta läinud", autoriks Lisa Jewell. See oli mul lugemisnimekirjas juba päris pikalt, kuid ingliskeelsena. Minu üllatus oli suur, kui kirjastus Eesti Raamat selle eesti keeles avaldas ning nii see ka minu öökapile jõudis.

Romaani keskmes on perekond kuhu kuuluvad ema Laurel, isa Paul ning nende lapsed Hanna, Jake ja Ellie. Tegevus keerlebki peamiselt ümber Ellie, pere pesamuna, kes valmistub eksamite tegemiseks ning suve veetmiseks koos oma poiss-sõbraga. Kõik laguneb aga koost, kui Ellie ühel päeval kaob. Laurel ei suuda tütre kadumisega leppida ning see viib nende teed Pauliga lahku. Ühel päeval leiab politsei inimese säilmed ning see paneb Laureli jaoks asjale lõpliku punkti, nad matavad koos Pauliga tütre säilmed maha ning Laureli jaoks on lootus tütre leidmiseks kadunud.

Kuu aega pärast Ellie matuseid tutvub Laurel Floydiga. Nende suhe areneb kiirelt ning peagi tutvustab mees naisele oma tütreid Sara-Jade'i ning Poppy't. Suur on aga Laureli üllatus, kui ta Poppy't esimest korda näeb. Sest tüdruk on hämmastavalt sarnane Elliega.

See romaan on kirjutatud kolmes osas. Esimene osa keskendub Ellie kadumisele, teine osa Laureli ja Floydi suhtele ning kolmas osa avab Ellie kadumise tagamaad.  Romaan on kirjutatud ladusalt ning seda lugedes aeg lausa lendas. Kuigi see oli kirjutatud kolmes osas, olid need osad sujuvalt üksteisega seotud ning moodustasid koos hästiloetava terviku. Kuigi suures osas on see üsna "tsiviilse" sisuga, siis kolmandas osas olid mõned detailid, mis mind veel ka peale raamatu lõpetamist häirima jäid.

Mu ootused selle romaani suhtes olid kõrged ning ma ei pidanud pettuma. Kui üldse, siis oli see isegi parem, kui oodata oskasin. Lisa Jewell on kindlasti üks neid autoreid, kelle raamatuid ka tulevikud lugeda tahan.


Suured tänud kirjastusele Eesti Raamat raamatu eest!