Põgenenud pruudi uus elu väikelinnas

Viimasel ajal olen üksjagu lugemisideid saanud sotsiaalmeediast. Selles postituses tulebki juttu ühest raamatust, mille olemasolust ma just TikTokist teada sain. Raamatu pealkiri on "Asjad, millest me üle ei saa" ja autoriks Lucy Score.

Raamatu peategelane on Naomi. Ta oli abiellumas, kuid otsustas pulmast põgeneda ning tulla Knockemouti väikelinna, appi oma kaksikõele Tinale. Viimasel ei ole aga Naomi suhtes just parimad kavatsused. Tina varastab Naomi auto ja raha ning jätab kaksikõele "päranduseks" ka oma tütre Wayloni. 

Samas linnakeses elab Knox - pahur, sarkastiline ning üksindusega harjunud mees. Kui tema teed Naomiga ristuvad, otsustab ta siiski naist aidata. Kuid ühes on mees veendunud - ta ei armu kohe kindlasti Naomisse.

Naomi peategelasena oli minu jaoks siiras ja julge, kuid mingitel hetkedel pisut liiga naiivne. Knox seevastu oli täpselt selline pahur ja iroonilisi nalju viskav mees, kelletaolised mulle raamatutes meeldivad. Waylay, arvestades, et ta oli sisuliselt ilma emata üles kasvanud, oli ehk rohkem kahe jalaga maa peal kui enamik temavanuseid. Mulle meeldis ka Naomi ja Waylay vaheline side. 

Raamatu puhul meeldis mulle, et tegevus läks kohe esimesest peatükist alates hoogsalt käima. "Asjad, millest me üle ei saa" oli mõnus, hoogne ja südantsoojendav small town romance. Plaanin kindlasti ka sarja teise ("Things We Hide from the Light") ja kolmanda ("Things We Left Behind") osa läbi lugeda.

Tuttav ja tundmatu Aasia

Selles postituses kirjutan ühest põnevast reisiraamatust pealkirjaga "Minu Aasia saared". Esimesed asjad, mis mulle Aasiaga seoses pähe tulevad on elava loomuga inimesed, soe kliima ning sealse piirkonna toidud (mis enamasti on rohkem või vähem vürtsikad).

Autor kirjeldas ühe Indoneesia pere eluolu ning kui seda oma peas enda eluga võrdlesin, olid need nii vastandlikud nagu öö ja päev. Huvitav oli ka tõdeda, et kultuurilised erinevused Euroopa ja Aasia vahel on üsnagi suured. Konkretne näide sellest raamatust on ABBA, bänd, mida raamatu autor teadis, kuid neiu, kellega ta õhtut koos veetis, ei teadnud.

Algul oli mul millegipärast raske selle raamatu lugemisega "minema saada", kuid mida rohkem lugesin, seda rohkem see raamat mind kaasa haaras. Mis minu jaoks eriti paeluv oli, oli see, et autor kirjtuas oma seiklustest pigem väiksemates Aasia paikades, mitte suurlinnades või turistide meeliskohtades. See avas Aasiat minu jaoks uuest küljest. Kuna raamat on kirjutatud perioodil, mil koroonaviiruse levik hoogustuma hakkas, siis oli huvitav lugeda mil moel see sealseid kohalikke elanikke mõjutas.

Kui selle raamatu lõpuni olin lugenud sain enda jaoks taas kinnitust, et eurooplased ja asiaadid on nii isiksuseomadustelt kui ka ellusuhtumiselt täiesti erinevad. Selle raamatu suureks plussiks minu jaoks olid ka QR koodid, millega sai näha autori poolt tehtud videoklippe sündmustest, mida ta raamatus kirjeldas. 

Suur tänu kirjastusele Petrone Print selle raamatu eest!