Liz Nugentilt olen ma varem lugenud vaid üht raamatut, pealkirjaga "Oliver, kildhaaval", mis mulle väga meeldis. Tema uut romaani "Kummaline Sally Diamond" nägin esmalt päris palju sotsiaalmeedias, kus seda kiideti. Ajapikku mu huvi seda raamatut lugeda aina kasvas ning seda huvi suurendas veelgi raamatu sisututvustus.
Sally Diamond ei saa aru, miks inimesed teda veidraks peavad. Ta tegi ju täpselt nii nagu tema isa talle ütles - viis isa pärast tolle surma koos prügiga välja. See tegu tõmbad Sally hetkega nii politsei kui ka meedia huviorbiiti, kohalikest linnaelanikest rääkimata. Ajapikku hakkavad Sallyle meenuma sündmused lapsepõlvest, mis teda nüüd täiskasvanuna mõjutavad. Sally usaldus teda ümbritsevate inimeste vastu pannakse proovile.
Juba raamatu esimestest lehekülgedest on selge, et Sally on tõepoolest kummaline. Kui autor peatükk peatüki haaval naise tausta avab ei ole sugugi imekspandav, et Sally on selline nagu ta on. Autor kujutas teda naiivse ning sotsiaalsetes olukordades kohmetu inimesena. Tahtsin väga teada saada, kas kas see nii oli või ... on Sally lihtsalt osav teeskleja.
Mulle meeldis, et see raamat oli tempolt rahulik, kuid samas õhkus igast leheküljest teavat pinget. Samuti oli mulle meeltmööda, et autor andis uusi vihjeid Sally mineviku kohta järk-järgult, see hoidis loo päris viimase leheküljeni põnevana.
"Kummaline Sally Diamond" oli ühest küljest rõlge ja rusuv, teisest küljest aga huvitav, põnev ja kaasahaarav. Soovitan lugeda.
Teised Liz Nugenti raamatud minu blogis:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar