Uinuv kaunitar või...?

Oxfordshire, 209. Aset on leidnud topeltmõrv. Ühest majakesest leiti kahe inimese surnukehad, nende kõrval lebas Anna O, olles sügavas unes. Neiu käes oli nuga. 

Tänapäev. Anna ei ole 2019. aastal aset leidnud topeltmõrvast saati silmi avanud. Juhtum jõuab kriminaalpsühholoogi ja uneeksperdi Benedict Prince'ini, kes on tõenoliselt viimane lootuskiir Anna juhtumi lahendamiseks.

See romaan tundus üpris huvitav ja intrigeeriv. Ma ei ole lugenud just palju krimiromaane, milles kahtlusalune 99,99% süüdi on, kuid kelle üle kohut mõista ei saa. Anna puhul olid faktid ilmselged - ta leiti magamas, nuga käes, oma kahe sõbra surnukehade juurest. Veel enam, Anna oli ka oma perele sõnumi saatnud, milles teo sisuliselt üles tunnistas.

Kui seda romaani lugema hakkasin, tundus see minu jaoks veidi veniv ja laialivalguv, kuid asi muutus esimese osa lõpus, kui toimus pehmelt öeldes jahmatav pööre. Alates sellest hetkest lugesin romaani "Anna O" suure huviga ja ei jõudnud lõppu ära oodata. Olin üsna kindel, et tean, kuidas lugu lõpeb ning olin isegi natuke pettunud - kas tõesti selline lõpp? Aga ei - kõige ootamatumad pöörded olid hoopiski raamatu viimastes peatükkides. 

"Anna O" oli põnev ja haarav romaan, mille tempo oli minu maitse jaoks ehk natuke aeglane, kuid mulle meeldis, et terve romaani lugemise vältel oli pinge õhus. Soovitan lugeda!

Suur tänu kirjastusele Pegasus selle raamatu eest!

Moodne tuhkatriinulugu

Elu ei ole Avery Grambs'i hellitanud. Neiu ainuke plaan on lõpetada keskkool, saada stipendium ja seeläbi elus haljale oksale jõuda. Siis aga sureb miljardär Tobias Hawthorne, kes jätab Avery'le peaaegu kogu oma varanduse. Varanduse, millele ihub hammast ka mehe perekond, muuhulgas tema neli tütrepoega - Grayson, Nash, Jameson ja Xander. Miks Tobias varanduse just Avery'le otsustas jätta? Seda teadis ainult tema ise. On aga üks konks - et varandus päriselt kätte saada tuleb Avery'l kolida saladusi täis Hawthorne House'i. Peagi leiab Avery end keset mõistatuslikke (ja ka ohtlikke) sündmusi. 

Kui selle raamatu sisututvustust lugesin, haaras see koheselt mu tähelepanu ja tahtsin väga seda lugeda. Teisalt olin aga kahtleval seisukohal. Kuna tegu on sotsiaalmeedias üpris populaarse raamatuga, siis kas see on ikka NII hea või on seda lihtsalt, autori tuntuse pärast palju kiidetud?

Raamatu peategelane Avery oli noorteromaanile omaselt (vähemalt nende alusel, mis mulle lugemiseks kätte on juhtunud) otsekohese ja kohati ka sarkastilise ütlemisega. Kuid selle romaani puhul see kuidagi töötas, sest raamatus toimuvaid sündmusi arvesse võttes ei olekski ma peategelast tagasihoidliku ja vaiksena ette kujutanud. Ka oli selles raamatus üsna mitu noorteromaanile omast kilšeed - vaestest oludest pärit peategelane, kelle maailm ja elu muutuvad täielikult ning kellel tekivad tunded poiste vastu, keda raamatus pea ainult ülivõrdes kirjeldatakse. Paraja annuse põnevust lisas romaani mõistatus, mida Avery koos poistega lahendas ning mida isegi lugedes lahendada püüdsin.

"Pärimismängud" oli kaasahaarav noortele suunatud põnevik. Mulle meeldisid selle raamatu puhul kirjutamisstiil (peatükid olid mõnusalt lühikesed) ning tõlge (mis oli ladus ja hästi loetav). Tegu on triloogia esimese osaga. Sotsiaalmeedias räägitakse üsna palju, et sarja järgnevad osad ei ole nii huvitavad, kui esimene, kuid ise plaanin ka järgnevaid osi lugeda. Soovitan!