Malaisia on riik, mille kohta olen alati rohkem teada tahtnud saada. Selle raamatu sisukorda uurides jäi silma, et autor on raamatu kaante vahele kirjutanud mälestused kahest Malaisias elatud perioodist, mistõttu oli minu jaoks natuke üllatav, et see raamat nii õhuke on.
Minu-sarja raamatutest loen alati suure huviga eri riikide toitude-jookide kohta. Aasia toidud on teadupärast üsnagi vürtsikad ning nii ka Malaisias. Huvitava faktina toon raamatust välja selle, et söögikohtades tuuakse lauda kahvel ja lusikas. Sellel on ka omad praktilised põhjused, millest täpsemalt juba ise raamatust lugeda saad. Kuid kahvli-lusika teemast on ehk veel veidram viis, kuidas Malaisias kaasaostetavaid jooke serveeritakse. Euroopas oleme harjunud, et need pannakse pudelisse või topsi. Aga Malaisias ... sellest, kuidas seal jooke kaasa serveeritakse, saad juba ise raamatust lugeda.
Üks põnev ajaloo valdkonda kuuluv fakt on, et Malaisia oli kunagi Inglismaa koloonia. See on aga jätnud Malaisiasse omamoodi huvitava pärandi - nimelt on sealne liiklus vasakpoolne. Samuti tasub Malaisiasse reisides arvestada, et pistikupesad on seal UK-tüüpi.
Malaisia on mu ettekujutustes alati olnud kirju ja lärmakas, kus elavad koos mitmete rahvuste esindajad. Raamatut lugedes sain aru, et see ettekujutus peab täiesti paika. Lugedes tekkis tahtmine sinna reisida küll. "Minu Malaisia" andis sellest riigist mõnus pildi ette ning boonusena kirjutas autor raamatusse sisse ka oma Malaisiast pärist elukaaslase Maria muljed Eesti kohta.
Suur tänu kirjastusele Petrone Print selle raamatu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar