Loo keskmes on suur häärber nimega Baneberry Hall.
Enne. Ewan ja Jess ostsid selle maja 25 aastat tagasi. Nende tütar Maggie oli siis viieaastane. Kummaline on aga see, et nad elasid seal ainult 20 päeva. Veelgi kummalisem on see, et nad põgenesid südaöösel ning jätsid pea kõik enda asjad maha. Ewan kirjutas tolleaegsetest sündmustest ka raamatu, mis sai ülemaailmseks menukiks.
Nüüd. Maggie on täiskasvanud naine. Kuna tema isa suri, sai ta päranduseks maja, milles elamisest ja seal kogetust ei mäleta ta midagi - Baneberry Hall'i. Maggie ei usu sõnagi sellest, mida ta isa kirja pani, sest vaime ei ole ju ometi olemas.
Maggie tuleb tagasi Baneberry Hall'i plaaniga maja korda teha. Kohalikud ei ole naise naasmisest vaimustuses, sest tema isa raamat tegi linna kurikuulsaks. Baneberry Hall'is peatudes tekib Maggiel kahtlus - mis siis, kui isa kirjutatu oli ikkagi tõsi?
Lisaks kõigele on keegi väga huvitatud sellest, et Maggie majja ei jääks.
Raamatus jooksevad paralleelselt kaks liini - Ewani mälestused raamatu vormis ning Maggiega toimuv. Lood on suuresti sarnased, ajalugu justkui kordaks ennast. Sarnaselt Riley Sager'i eelmistele romaanidele on ka siin keerutamist üksjagu ning mida rohkem lugesin, seda rohkem kahtlasi tegelasi ilmus. Olgugi, et mina, sarnaselt Maggiele, kummitusi ja muud ebamaist ei usu, oli see romaan siiski köitev ja lugesin suure huviga. Ja selle romaani lõpp oli autorile omaselt täiesti ootamatu. Riley Sager on autor, kelle romaane kindlasti edaspidigi lugeda tahan.
"Enne pimedat koju" on ideaalne lugemine sügiseks ja Halloweeniks - vana kriuksuv maja, "iseenesest" süttiv lühter, "iseenesest" muusikat mängiv grammofon ja mis peamine - vaimud. Soovitan!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar