Lena ja Cambry. Kaksikud. Välimuselt teineteise koopiad, kuid olemuselt teineteise täielikud vastandid.
Cambry otsustas ise endalt elu võtta, sõitis mahajäetud sillale ning hüppas sealt alla. Ta jättis endast maha kummalise kirja. Lena on veendunud, et Cambry mõrvati. Ta otsustab minna samale sillale, kust õde alla hüppas, et saada õe surnukeha leidnud politseinikult Raymond Raycevic'ult vastused teda painavatele küsimustele. Üsna pea saab Lenale aga selgeks, et Raymond ei ole sugugi nii "hea poiss", kui ta endast mulje on suutnud jätta.
Romaani algus oli minu jaoks veidi veniv ja segane, sest peatükid vaheldusid päris palju Lena ja Raymondi vestluse, Lena blogipostituse ja Cambry'ga juhtunu vahel. Lugedes oli kogu aeg pinge laes ning Lena ja politseiniku vahel käis intensiivne kassi-hiire mäng. Romaan oli hästi filmilik. Teisalt aga käis kogu romaani vältel action ning kohati see lugedes väsitas mind. Lena tundus minu jaoks olevat natuke...üliinimlik - ta oskas kuidagi liiga hästi end kaitsta, et see tundus kohati ülepingutatud.
Kokkuvõtteks ütleksin, et tegu oli hea põnevikuga, mille idee oli parem, kui teostus. Loo pisut aeglasem kulg ja tegelaste reaalsem olek oleksid sellest teinud täpselt minu maitsele sobiva romaani. Taylor Adams'ilt olen varem lugenud romaani "Pääsu pole", mis meeldis mulle märksa rohkem.
Suur tänu kirjastusele Pegasus selle raamatu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar