Väikelinn nimega Avery Weir. Shelby isa on kohalik šerif ning naine töötab tema alluvuses. Väikelinnale omaselt ei toimu seal just eriti palju kriminaalset. Kõik on rahulik ja tavapärane kuni hetkeni, mil jaoskonna telefon heliseb. Helistajaks on kohalik naine, Ellen Sloan, kes arvab, et tema poeg Jeremiah on röövitud. Hoolimata sellest, et tegu on vaikse väikelinnaga, tegutseb seal nii mõnigi kahtlane tegelane. Ühele neist langeb keerulise minevikujuhtumi tõttu suurem kahtlusevari, kui teistele. Ometi olin lugedes enam kui veendunud, et see on autori katse lugejat valedele jälgedele juhtida.
Lugu ise edenes küllaltki aeglaselt, minu maitse jaoks ehk pisut liigagi aeglaselt. Samas oli selles loos teatav salapära ning see pani kuidagi mind romaani lugema. Mõistagi tahtsin ma teada, mis Jeremiah'iga juhtus.
Romaanis lahendati lisaks Jeremiah' kadumisele ka ühe linnaelaniku, Colleen'i ammust tapmist. Rääkides romaani lõpust, siis grammivõrra rohkem üllatas mind see, kes tappis Colleen'i, sest kuidagi ei näinud sellist lahendust tulemas. Sel romaanil oli teatav nukker alatoon, mis pani mind mõtlema, et keegi ei ela igavesti ning vanaks saamine on paratamatu. Mulle meeldis, et romaan oli algusest lõpuni tervik, et autor ei jätnud ühtki lahtist otsa.
Soovitan, kui otsid aeglaselt kulgevat ja veidi melanhoolse alatooniga lugemist.
Suur tänu, Ühinenud Ajakirjad, raamatu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar