„Lahendamata vandenõud: salasepitsused ja pettused, mille õnge on läinud targemadki pead“. Bill Price
Kätte on jõudnud 2022. aasta suve lõpusirge ning mulle on usaldatud au teha üle pika aja külalispostitus Raamatugurmaani blogis. Ei lasknud seda endale mitu korda öelda ning asusin kohe asja kallale. Minu loetud raamatuks on seekord Bill Price'i poolt koostatud raamat „Lahendamata vandenõud“. Üsna intrigeeriva pealkirjaga raamat viib lugejaid erinevate lühikokkuvõtete abil sündmusteni, mille tekke lood ei ole päris üheti mõistetavad. Olles ise pigem väga realistlik inimene, oli see raamat üsna põnev lugemine ning andis mulle päris hea ülevaate erinevatest sündmustest, mille osas võivad põhjused olla hoopis teistsugused sellest, kuidas need on ametlikult presenteeritud. Kuid mis me ikka pikalt põnevust kruvime, palun järgnege mulle ja ma viin teid kiirele teekonnale vandenõude maailmas.
Ägeda kujunduse ning kõvade kaantega raamatu sisu on jaotatud erinevateks osadeks ning hõlmab endas vandenõusid kahtlaste surmade, libaoperatsioonide, maha vaikitud lugude, poliitiliste vandenõude ning luure ja salaoperatsioonide valdkonnas. Toon välja siin enda jaoks põnevamad.
Kahtlaste surmade osas on kaks kõige tuntumat vandenõud seotud USA presidendi, John Kennedyga ning Walesi printsessi Dianaga. Kennedy mõrvariks peetakse Lee Harvey Oswaldit, kes enne süüdimõistmist jäi omakorda kuuli ette ning suri transportimisel ühest vanglast teise. Kennedy mõrvaga seoses on kahtlustatud isegi Luure Keskagentuuri (LKA) või maffiat. Väidetakse, et mõned tegelased LKA-st olid pettunud presidendi poliitikaga Kuuba suunal ja soovisid temast seetõttu lahti saada. Siiski ei ole selleks tõendeid ning ametlik versioon kehtib üsna tugevalt ka ca 60 aastat hiljem. Diana hukkumine olla vandenõuteoreetikute arvates hoopis Briti kuningapere töö. Võta siis kinni, mis on õige ja mis vale. Seni, kuni kehtivat versiooni pole vettpidavate tõenditega ümberlükatud, usun mina pigem ametlikke versioone.
Endiselt on kuum teema 2001. aasta septembri terrorirünnak USA-le. Lisaks kaksiktornidele sai tabamuse ka militaarkeskus Pentagon ning tänu reisijate kangelasteole jäi puutumatuks presidendi residents Valge Maja. Ennekõike arvatakse, et see on USA valitsuse näitemäng, et saada ettekäänet tungida Afganistani ja saada kontrolli alla Lähis-Ida naftavarud. Selle kohta on tehtud mitmeid dokfilme ja kirjutatud raamatuid, aga isiklikult tundub selline operatsioon liiga ebareaalne, et olla mingitpidi tõsi. Seda ei saa ainult mõne üksiku inimese käsul teha, vaid selle planeerimise ja elluviimisega peavad olema seotud sadu või tuhandeid inimesi. Samuti rünnak enda inimeste pihta lihtsalt selleks, et saada kontroll nafta üle, mida USA-l on palju – tundub küüniline ja ebainimlik.
Põnevate vandenõude hulka kuulub minu hinnangul ka Kuule lendamise võltsimine. Arvatakse, et tegelikult võeti see kõik üles telestuudios ja kogu missioon oli butafooria, eesmärgiga põhjendada suuri kulutusi ning varjata tõsiasja, et 60ndate tehnoloogia ei olnud piisavalt arenenud selliseks sõiduks. Siiski on Kuule saadetud tehnika ning Maalt tehtud pildid selgelt tuvastanud, et Kuu pinnal on jälgi 60ndate missioonist.
Eraldi osa raamatust oli pühendatud ka poliitilistele vandenõudele. Üks põnevamaid minu hinnangul oli Saksa riigipäevahoone põleng, mis vandenõuteoreetikute arvates aitas natsid võimule. Põlengu tekitajaks oli ametliku uurimise järgselt tuvastatud hollandi kommunist Marinus van der Lubbe. Enda sõnul tegutses ta üksinda, kuid arvatakse, et ta võis olla ka Hitleri poolt palgatud. Nimelt oli natsiparteil Saksamaal 44% võim, mis ei lasknud teostada ainuvõimu. Pärast põlengut rakendas Hitler tugevaid meetmeid kohalike kommunistide vastu ning kuna nad ei saanud enam osaleda Riigipäeva töös siis oligi tee ainuvõimule vaba. Kuidas see tegelikult oli – seda teavad ainult asjaosalised. Pigem tundub mulle endale, et Hitler oli selle sündmusega rohkem seotud kui ametlik sündmuse kokkuvõte seda ütleb.
Lisaks raamatus käsitletud vandenõuteooriatele on maailmas ja ka meie väikses Eestis iga päev esile kerkimas mõni uus vandenõuteooria. Tuntumad nendest on kindlasti parvlaev Estonia uppumine, mida on hakatud uuesti uurima, sest ametlik versioon on endiselt ebausutav paljude osapoolte jaoks. Samuti 5G võrk, mida peetakse valitsuse või kellegi kõrgema vahendiks, et inimesi pealt kuulata ning endale alluma panna. Viimase aja populaarsemaks vandenõuks on kindlasti CoVID-19 viirus, mida tugevamad vandenõuteoreetikud ei tunnista ning peavad seda valitsuse plaaniks rakenda uut maailmakorda.
Peab tunnistama, et põnev on see maailm. Viimasel ajal kajastatakse meedias (nii peavoolu kui alternatiivses) erinevaid vandenõusid lausa igapäevaselt. Kirjutades praegu seda postitust tundub mulle, et neid vandenõuteoreetikuid on viimasel ajal päris palju juurde lisandumas. Ühelt poolt on kindlasti põnev vaadata erinevatele sündmustele või tõekspidamistele vahel teise nurga alt, aga kui see muutub loogikat eiravaks ja teisi ohustavaks „tõe“ kuulutamiseks, siis ei tundu mulle see väga tervislik suhtumine. Aga meil on vaba maa, kus inimestel on õigus uskuda mida nad ise tahavad.
Suured tänud Raamatugurmaanile, kes lasi mul järjekordselt oma mõtteid oma blogis teiega jagada. Samuti kummardus Varrakule, kes selle raamatu saatis.
Loodan, et järgmine positus ei lase end väga kaua oodata ning pajatused ühest maailma parimast jalgpallurist jõuavad teieni õige pea.
Lugemisteni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar