Kahe õe salapärane kadumislugu

Ühel õhtul kaovad jäljetult kaks õde - Emma ja Cass. Nende perele kuulunud auto leitakse rannalt, kuid lahtisi otsi on nii palju, et uurijad ei suuda kuidagi kindlaks teha seda, mis õdedega juhtus. Kolm aastat hiljem tuleb Cass koju tagasi. Aga ilma õeta. Tal pole ühtegi selgitust juhtunu kohta, kuid ta räägib psühholoog Abby Winterile, mis nende kolme aasta jooksul juhtus. Ta räägib, et nad rööviti ning et üks abielupaar hoidis neid kinni saarel, kus nad erakutena elasid.

Romaan "Kui Emma kadus" on üles ehitatud vahelduvate peatükkidena. Cass'i silme läbi kirjutatud peatükid räägivad lugejale loo sellest, kuidas nad Emmaga saarel hakkama pidid saama. Lisaks saab aimu ka sellest, kuivõrd veider oli Emma ja Cass'i pereelu. Dr Winteri silme läbi kirjutatud peatükid selgitavad lugejale Cass'i pereliikmete, eriti tema ema, kasuisa ja kasuvenna motiive. 

See raamat oli heas mõttes rollercoaster. Olles lugenud ära üle poole raamatust olin üsna kindel Cass'i versioonis loost. Siis aga, lugedes viimaseid peatükke, pööras romaani autor, Wendy Walker loo oskuslikult täiesti teistpidi, kaotamata samas ära kogu loo loogikat. Mis mind veidi häiris oli see, et kohati oli romaani tekst minu jaoks liiga teaduslik. Saan küll aru, et see oligi nii mõeldud just seepärast, et romaani tegelaste käitumismustreid selgitada, kuid usun, et seda oleks saanud teha natuke lihtsamal moel. Siiski ei kaotanud see ära loo põnevust ja see on minu jaoks psühholoogiliste põnevike puhul oluline. 

Kokkuvõtteks ütlen, et lugu ise oli huvitav ning oli teatud mõttes huvitav lugeda ühe (minu arvates) väärastunud mõttemaailma ja käitumisviisidega perekonna elust, kuid pean tunnistama, et mingites aspektides oli sellega veidi liialdatud. Saan aru, et autor mõnede kohtade peal keeraski vinti üle ning ehk oligi see romaani sisu aspektist õigustatud. Minu maitse jaoks oli seda lihtsalt liiga palju, kuid eks inimeste maitse selles osas ongi erinev. Siiski on mul hea meel, et seda romaani lugesin ning Wendy Walker'ist sai üks autoreid, kelle romaane hea meelega ka edaspidi loen.

Suur tänu kirjastusele Petrone Print selle raamatu eest!