Kõhedusttekitav pulmapidu

Jason Rekulaki raamatutest olen varem lugenud "Piltidesse peidetud", mis oli üksjagu kõhe, kuid ka põnev raamat.

Raamatu "Viimane pulmakülaline" peategelane on Frank, kes ei ole oma tütrest Maggiest juba aastaid mitte midagi kuulnud. Mehe üllatuseks helistab tütar talle ühel päeval, et teatada suurt uudist peatsest abiellumisest tehnoloogiamiljardäri poja Aidaniga. Maggie tahab, et ka isa pulma tuleks. Frank on mõistagi rõõmus ja loodab, et suhtlus tütrega paraneb. Pulmapaika saabudes tundub Frankile, et kõik ei ole päris nii nagu võiks või peaks olema. Maggie on pidevalt eemal või millegagi hõivatud, ning pulmapaigas elavad kohalikud inimesed ei ole Maggie peigmehest Aidanist ega tema perekonnast sugugi vaimustuses.

Raamatu algus oli pisut aeglasevõitu ning võib öelda, et raamatu tempo oligi selline kuni viimaste peatükkideni, mis tundusid minu jaoks veidi kiirustatult kirjutatud olevat. Teos oli jagatud viide ossa ning minu jaoks läks lugu huvitavaks neljandas osas, kus Maggiet näidati lugejale hoopis teises valguses, kui esimestes osades. Loos oli ka nukraid toone, eelkõige Maggie ja Franki vahelistes suhetes. Samas aga on Maggie üks ebameeldivamaid tegelasi, keda raamatus kohanud olen. Loo sisu oli huvitav, kuid siin-seal oli ka ebausutavaid detaile. Soovitan pigem neile, kellele meeldivad veidi kergema sisuga põnevikud.

Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!

Teised Jason Rekulaki raamatud minu blogis:

"Piltidesse peidetud"

Miks joonistab viieaastane laps kõhedaid pilte?

Mallory Quinn on noor naine, kes on äsja läbinud võõrutusravi. Oma sponsori Russell'i kaudu saab ta tööosta Ted ja Caroline Maxwelli juures, kus ta ülesandeks on hoolitseda paari viiesastase poja Teddy eest.Teddy on tavaline laps, kellele meeldib mängida, kuid eriliselt andekas on ta joonistamises. Ühel päeval märkab Mallory, et poiss on joonistanud midagi väga kummalist - pildil on mees, kes lohistab enda järel naise elutut keha. 

Raamatu sisu oli huvitav, kuid pean tunnistama, et idee selle kohta, et vaim end läbi lapse joonistades ilmutas, tekitas minus vastakaid tundeid. Ühest küljest oli see uudne ja küllaltki huvitav lähenemine, kuid kuna ma isiklikult vaimudesse ei usu, siis ... ei tundunud see mulle algul üldse usutav. Mulle meeldis aga väga Mallory ja Russell'i vaheline side. Seda oli mõnus lugeda, kuidas Russell ise kogu hingest Mallory'le kaasa elas ja tahtis, et tüdrukul kõik hästi läheks.

Nagu ikka põneviku puhul, siis ootasin huviga romaani lõppu. Tahtsin väga teada, mis saab väikesest Teddyst ning kas Mallory jaoks on sellel lool õnnelik lõpp. Olgugi, et selle romaani lõpp oli minu jaoks siit-sealt üle võlli, oli see siiski üks ootamatumaid lõpplahendusi, mida viimasel ajal lugenud olen. 

Ah jaa - selle romaani puhul on tähtsaks osaks ka pildid, millega romaani sisu edasi antakse. Need on imeilusad! Aga mis seal salata, need tekitavad ka parajalt kõhedust. 

"Piltidesse peidetud" saab minult kindla lugemissoovituse. See on köitev ja põneva sisuga romaan, mis sobib täpselt sügisõhtuseks lugemiseks!

Suur tänu kirjastusele Helios selle raamatu eest!

Teised Jason Rekulaki raamatud minu blogis:

"Viimane pulmakülaline"